[MUL] Mulgi sõnaraamat

tukk2 <tuka, tukka>
1. juuksetukk ▪ ta lõigas´ oma latse tuka ärä ta lõikas oma lapse juuksetuka ära
2. karvatutt (nt hobuse kabja juures) ▪ sel obesel om ää tuka ja laka sellel hobusel on ilusad kabjatutid ja lakad. Vt tutt
3. metsatukk ▪ mine selle kuusigu tukast läbi! mine sellest kuusikutukast läbi!. Vrd mõtsa|kuru, sagar2, salk, salu, tolk1