[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kiunme ~ .kiunma <.kiunu, kiunu> kiunuma; kiljuma, häälitsema (loomadest) ▪ vihmasadu om tulemen, kui iire piuksuve, vihmäkulli kiunuve, mõtstuvide röögive Hel vihmasadu on tulemas, kui hiired piuksuvad, peoleod kiunuvad, metstuvid karjuvad; peni akas´ kiunma ku kodu jäeti koer hakkas kiunuma, kui [ta] koju jäeti. Vrd .kiukme, .käunme, .vaugme, .viugme

kosja pl <.kosju ~ .kos´su, .kosju ~ .kos´su> kosjad ▪ kosja om usse ehen kosjad on ukse ees (st tulemas). Vrd kosi

kõbi1 <kõbi, kõbi> keegi vilets või armetu; rauk ▪ ma näi ütte kõbi tulemen ma nägin ühte rauka tulemas. Vrd kobus´k, kõps1, kõus´t, köbi, köpsik

laul <laulu, .laulu>
1. lauldav pala, laul ▪ lait´s las´k laulu valla laps lasi laulu valla; kelle leibä sa süüt, selle laulu piat sa laulma (vns) kelle leiba sa sööd, selle laulu pead sa laulma (st selle tahtmist tegema); pel´gä laulu laidetevet, laulu sõnu sõimatevet, laulu laiteje tulemen (rahvalaulust) karda laulu laidetavat, laulu sõnu sõimatavat, laulu laitjad [on] tulemas
2. laulmine ▪ miu laul kos´t üle mõtsa minu laulmine kostis üle metsa

lävi <läve, läve>
1. lävi, lävepakk ▪ ta as´te üle läve ta astus üle uksepaku; lätsi sissi ma lävesta, asti sissi taressa Trv (rahvalaulust) läksin sisse ma üle läve, astusin sisse majja. Vt läve|pakk
2. uks, ukseava ▪ kõrdsi lävede ehen olli vanast tarantse kõrtsiuste ees olid vanasti lasipuud. Vrd uss || läve pääl sündimas ▪ ta om joba läve pääl, tulekul ta on juba sündimas, tulemas

mõts|tuvi <mõts|tuvi, mõts|tuvi> Hel metstuvi (Columba palumbus) ▪ vihmasadu om tulemen, kui mõtstuvide röögive vihmasadu on tulemas, kui metstuvid karjuvad. Vt mehik1, mehka1, .meokas, .meoke

naine <naise, naist> , naene <naese, naest>
1. naine, naisterahvas ▪ naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas; naese lauliv lavvanegi, peiu naariv pengi pääle (rahvalaulust) naised laulsid lauaski, peiud naersid pingi peal. Vrd naiste|rahvas || tuhu|naine sünnitaja ▪ tuhunaise nurmikun pidi oleme terve kana või kukk käkisupige katsikule minnes pidi nurmikus olema terve kana või kukk käkisupiga
2. abielunaine ▪ võta naine ärä, saat ristse aig parempini süvvägi nlj võta naine ära, saad ristsete ajal paremini süüagi. Vrd emän´t, kül´le|lämiteje, sängü|täüs

nukker <.nukra, .nukkert ~ .nukkerd> nukker, kurb ▪ jäi tõne vaeseke õige nukrase Trv jäi teine vaeseke õige nukraks; miil om õige nukker, süä valutep sehen, ei tää, mis alba asja tulemen om meel on õige kurb, süda valutab sees, ei tea, mis halvad asjad tulemas on. Vrd kurb

saajaline <saajalise, saajalist> pulmaline ▪ saajalise om tulemen pulmalised on tulemas; saajalistel tetti saajaruuga pulmalistele tehti pulmasööki. Vrd pulmalin

tekküme <tekküde, tekkü> tekkima, siginema ▪ sõs sedäsi tekküsi nii kotusse siia mõtsa viirde siis niimoodi tekkisid need talukohad siia metsa äärde; ommukune agu om tekkün joba jo hommikune aovalgus juba paistab; temä tege küll, aga temä tüüst ei tekkü kedägi (knk) ta teeb küll, aga tema tööl ei ole tulemust. Vrd sugeneme, tuleme

.toime Trv toime, korda, valmis ▪ kik´k asja om toime aet, pulma om tulemen kõik asjad on korda aetud, pulmad on tulemas; selle asjage ma saa varsti toime selle asja ma saan varsti tehtud. Vrd .juunde, .valmi

tuleme <tulla, tule>
1. tulema, lähenedes liikuma ▪ kait´s miist tuleve kaks meest tulevad; tulden appi, panden käsi külgi! oleksid võinud appi tulla, käed külge panna!; saa nätä ka akkas lume tuleme saab näha, kas hakkab lund tulema || kokku tuleme kokku tulema, kogunema ▪ sinna matjuses tulev sugulise kokku puha sinna matusele tulevad sugulased kõik kokku; manu tuleme ligi tulema; nakkama ▪ ka mõni aigus manu tule, et sii pää nõnda valuts [ei tea,] kas mõni haigus tuleb ligi, et see pea niimoodi valutab; näol tuleme piltl kohale tulema, nägu näitama ▪ ta ei tule näole kah, ka mõne lahkame tappa om saanu ta ei näita nägu ka, kas ta mõne lahkami tappa on saanud; .perrä tuleme järele tulema ▪ sa piat esi iki perrä tuleme, ega mia siul kätte ei tuu sa pead ise ikka järele tulema, ega ma sulle kätte too; .sissi tuleme sisse tulema, tuppa tulema ▪ tule iki sissi kah! tule ikka sisse ka!; tagasi tuleme tagasi tulema ▪ tule sa ruttu tagasi jälle! tule sa ruttu jälle tagasi!; .väl´lä tuleme välja tulema; selguma; toime tulema ▪ temä tüüst ei tule väl´lä kedägi tema tööst ei tule midagi välja; küll ta üit´skõrd väl´lä tule, kes_sii kurjategije olli küll see ükskord välja tuleb, kes see kurjategija oli; ku sa omag väl´lä tulet, sõs võit peris rahulik olla kui sa omadega välja tuled, siis võid päris rahulik olla; üles tuleme avalikuks tulema ▪ kate aaste peräst tulli üles kahe aasta pärast tuli avalikuks
2. nähtavale ilmuma, esile tulema ▪ nüid akkas ein tuleme ku üit´s kahin nüüd hakkab heina pahinal tulema (heina hoogsast kasvamisest)
3. kostma, häälena tulema ▪ säält tulli äikse mürin sealt kostis äikesemürinat. Vt .kostme
4. kujunema, muutma seisundit ▪ nemä arvanu et surnu om ellu tullu või om kurivaim nemad [olevat] arvanud, et surnu on ellu ärganud või on kurivaim || kodu tuleme piltl lüpsma tulema, poegima (lehmast) ▪ lahke nüid kõtt täüs lämit piimä, lehm om kodu tullu! jooge nüüd kõht sooja piima täis, lehm on lüpsma tulnud!; .miili tuleme meelde tulema, meenuma ▪ miul tulli miili ja ütli väl´lä kah mul tuli meelde ja ütlesin välja ka
5. saabuma, kätte jõudma ▪ tulev nii pikä pimme õhtu tulevad need pikad pimedad õhtud; naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas (st sündimas). Vrd .ilmume, .saama
6. tekkima, sugenema ▪ tulli valu rindu valu tuli rindu. Vrd sugeneme, tekküme
7. tingitud olema, tulenema ▪ silma aigus iki ilmast ja tuulest tullu silma haigus [on] ikka ilmast ja tuulest tulnud; säält tulli sii kakelus ja tülü sealt tuli see kaklus ja tüli

vaaratus <vaaratuse, vaaratust> mahlapära; sete, soga ▪ kõeva enämb ei joose, vaaratus joba man Hel kased enam [mahla] ei jookse, mahlapära [on] juba juures (tulemas); nüs´ku vaaratus jääss nõu ümbre, ärä vaaratet ku ärä es uha lüpsiku praagatus jääb nõu ümber, ära praagatanud, kui ära ei loputanud. Vrd vaaratse

vana|inimen ~ vana|inimene <vana|inimese, vana|inimest> Hls Krk Hel
1. vanainimene ▪ vanainimesel om nägu kibran vanainimesel on nägu kortsus. Vrd vanake
2. piltl abiline sünnituse juures, ämmaemand ▪ mia ole siante sita süämege, mia mitte vanainimeses ei saa mina olen selline kehva südamega, mina ei kõlba kuidagi sünnitaja abiliseks; miu vanaemä käüs´ ka vanainimesen minu vanaema käis ka sünnitajaid abistamas (st ämmaemandaks); ku mõnel lait´s olli, sis minti vanainimest otsme kui mõnel laps oli [tulemas], siis mindi ämmaemandat otsima. Vrd latse|vana, vana|muur´, vana|naine, ämmä|emänd

vetum <vetume, vetumet> Hls Krk lootekest; lootevesi ▪ ku vetum ärä om, sis om varsti lait´s kah kui lootevesi ära tuleb, siis on [tulemas] varsti laps ka. Vt vetütse, Vrd vesi|kot´t

vihma|kul´l <vihma|kulli, vihma|.kulli>
1. peoleo (Oriolus oriolus) ▪ vihmasadu om tulemen, kui iire piuksuve, vihmakulli kiunuve, mõtstuvide röögive vihmasadu on tulemas, kui hiired piuksuvad, peoleod kiunuvad, metstuvid röögivad. Vt .peoleo
2. hiireviu (Buteo buteo) ▪ vihmakullil om ümärik pää hiireviul on ümarik pea. Vt jänesse|kul´l

vimb <vimma, .vimba> Trv
1. vihavimm, vaenulikkus ▪ küll sii inimene om vimman ja vihatse näoge küll see inimene on vaenulik ja vihase näoga. Vrd kon´n2, nina|ving, vimm1
2. vimm, haiguse alge ▪ sii aiguse vimb olli tal ammu sihen see haigusevimm oli tal ammu sees
3. pilvisus, somp ▪ taevas lääp vimba, torm om tulemen taevas läheb pilve, torm on tulemas; päev om vimma sihen päike on sombu sees

õige3 üsna, õige, väga ▪ õige pia om sügüs tulemen ja ilma lääve külmäs üsna pea on sügis tulemas ja ilmad lähevad külmaks; siul om õige ää ahi sul on väga hea ahi; egä sii tii õige õige küll ei joole Krk ega see tee väga sirge küll ei ole. Vt õge, õigene, Vrd .äste, ühnä

õnnetu <õnnetu, õnnetut> õnnetu ▪ üte õnnetusest pääses, om tõine varsti perän jälle Krk ühest õnnetusest pääseb, on teine varsti tulemas jälle; viletsel visa en´g, õnnetu eläs kavva (vns) viletsal visa hing, õnnetu elab kaua. Vrd .vaene