[MUL] Mulgi sõnaraamat

.tundme <tunda, tunne> , .tunme <tunda, tunne>
1. tundma, tajuma ▪ mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme ma tunnen väga kergesti halba õhku ja vingu
2. oskama, mõistma ▪ mitti ütte tähte raamatust es tunne mitte ühtegi tähte [ta] raamatust ei tundnud; temä ei tunne tenäde, temä ei anna ait´uma tema ei oska tänada, tema ei ütle aitäh. Vrd .mõistme, .oskame, .täädme
3. tuttav olema ▪ mea tuusi temät ma tundsin teda; mia tunne külän egät inimest ma tunnen külas iga inimest. Vrd .tiidme
4. tunda olema; tuntav olema, tunduma ▪ olli tunda ku sii änäp ää es ole oli tunda, kui see enam hea ei olnud. Vrd .tundume
5. näha olema ▪ nii om pirla alle vähä tunda, nii kooba augu sääl need on praegugi veel natuke näha, need koopaaugud seal. Vrd nägeme