[MUL] Mulgi sõnaraamat

tuule|luud <tuule|luvva, tuule|.luuda> tuulepesa, tuuleluud, nõialuud, lehtpuu tihe okstepõimik ▪ tuuleluvvage pessets, kis kuses ala, sis jääss kusemine järgi tuulepesaga vihutakse [seda], kes alla kuseb, siis jääb kusemine järgi; keväde ku om lastel tuulenõstse, sõs tuuleluud tuvvas mõtsast, sellege suidsudets, pannas palame, sõs paranes ärä Krk kevadel, kui lastel on tuulerõuged, siis tuuakse metsast tuuleluud, sellega suitsutatakse, pannakse põlema, siis paraneb ära. Vrd tuule|pesä