[MUL] Mulgi sõnaraamat

tuuli|pää <tuuli|pää, tuuli|pääd> Hel
1. tuulispea, tuulispask ▪ ta tulli üle nurme ku tuulipää ta tuli üle põllu kui tuulipask. Vrd tuule|pööris, tuule|pöörüts, tuulis|pask, tuulis|pas´s
2. tuulepea, mõtlematu inimene ▪ ta om iki siande tuulipää ollu ta on ikka selline tuulepea olnud