[MUL] Mulgi sõnaraamat

.tuume ~ .tuuma <tuvva, tuu>
1. tooma, kuhugi toimetama, kandma ▪ es saa säält kedäki enäp väl´lä tuvva, tuld olli laut täüs ei saanud sealt midagi enam välja tuua, tuld oli laut täis; tuu mike tahtenege! too millega tahad!. Vrd .kanme
2. kaasa tooma, kaasnema ▪ sügüs tõi pal´lu vihma sügis tõi [kaasa] palju vihma
3. välja võtma, välja tõmbama ▪ tuu oma vihk sahtlest väl´lä! võta oma vihik sahtlist välja!. Vrd .tõmbame
4. avaldama, esitama ▪ seitung tuunu sõnumit ajaleht toonud sõnumeid
5. esile kutsuma, põhjustama ▪ vihm tuu rüüsä mäest ala vihm toob kruusa mäest alla. Vrd tegeme
6. sünnitama, ilmale tooma ▪ ta akas´ last tuume ta hakkas last tooma. Vrd sünnüteme