[MUL] Mulgi sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

isu|un´t vt un´t

.kärblise|un´t <.kärblise|undi, .kärblise|.unti> kärbsehunt, musta peaga, kollase- ja mustakirju tagakehaga, pruunide jalgadega tiivuline putukas (Bembix rostrata) ▪ kärbliseundi murrav kärblisi kärbsehundid murravad kärbseid

liba|un´t <liba|undi, liba|.unti>
1. libahuntlibaun´t olevet loomal sooligu väl´lä tõmmanu libahunt olevat loomal soolikad välja tõmmanud. Vt liba|susi
2. piltl lipitsejasii om üit´s libaun´t tüdrigu ümmer see on üks lipitseja ümber tüdruku. Vrd libanik

mõtsa|un´t <mõtsa|undi, mõtsa|.unti> piltl metsahunt, metsistunud olendmõtsaundis är kasunu, ei kulle, ei tää kellekist kedäki metsahundiks ära kasvanud, ei kuule, ei tea millestki midagi (erakliku eluviisiga inimesest). Vrd .mõtslane

uit <uidu, .uitu> Trv ritv, udiaa uiduge võrku edesi! aja ridvaga võrku edasi! (jää all). Vrd udi, udikas, udil

un´t <undi, .unti>
1. hunt (Canis lupus) ▪ kõtt nõnda tühi, et süüss või undi jala päält ärä (knk) kõht nii tühi, et sööks või hundi jala pealt ära; egä üte undi sel´läst katte nahka ei saa (knk) ega ühe hundi seljast kahte nahka ei saa; un´t söögu su obese liha! (knk) hunt söögu su hobuse liha! (öeldi, kui hobuvankriga sõitja jalakäijat peale ei võtnud); näe, ku unti-aadut lääve! (knk) näe, kuidas hunt ja Aadu lähevad! (lahutamatutest sõpradest). Vt susi, Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, riim|sil´m, võsa|villem || al´l un´t hall hunt; piltl külmaaurärä aja ust valla, al´l un´t tulep sissi! ära tee ust lahti, külmaaur tuleb sisse!; isu|un´t ahne loomsii om va isu-un´t see on va ahne loom
2. piltl purustus- või kohestusmasinsii o un´t kellest kigepäält villa läbi aias see on hunt, millest villad kõigepealt läbi aetakse

urt <urda, .urta> hurtmõisan ollu vanast urda mõisas olnud vanasti hurdad; sii oben om pikä peenikse kihäge ku urt see hobune on pika peenikese kehaga nagu hurt; miu vanaesä esä olli Lätimaalt ostet, või ütliv et urda vastu vahedet, Kaubi mõisa kangrus minu vanaisa isa oli Lätimaalt ostetud, või öeldi, et hurda vastu vahetatud, Kaubi mõisa kangruks

us´t Hls Krk ruttu, usinastikardule tuleve us´t üles võtta, ommen lubap vihma kartulid tuleb usinasti üles võtta, homme lubab vihma; sa sait us´t tagasi sai said kiiresti tagasi. Vrd usinast, usinest, .us´te

ut´t1 <ute, utte> Trv emane lammas, uttta võt´t endel kah üte ute ta võttis endale ka ühe ute; mitu utte siu karjan om? mitu utte sul karjas on?. Vrd ut´u1

ut´t2 <uti, utti> hüttsii om küll üits tillike sanna ut´t Trv see on küll üks väike saunahütt. Vrd kublik, utak1, .ütnik, üt´t


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur