[MUL] Mulgi sõnaraamat

ukka
1. hukka ▪ ta sai mere pääl ukka ta sai merel hukka
2. halvaks, raisku ▪ sii aab lääp mul küll ukka see haav läheb mul küll hukka (mädanema); sii lait´s lääp küll sedäsi ukka see laps läheb küll niimoodi raisku; levätegu läit´s käest ukka leivategu läks hukka. Vrd mokka, .raisku
3. rikutud, ebasobivasse või kõlbmatusse olekusse ▪ ärä tetä rõõvit ukka ära määri riideid ära

ukka tegeme vt tegeme