[MUL] Mulgi sõnaraamat

ur´k <urgi, .urki> Krk
1. ork, terava otsaga kepp ▪ ma asti urgi otsa ku rahvati ma astusin prauhti orgi otsa. Vt or´k, Vrd rüüstüs
2. hambaork ▪ ma urgi ambit urgige ma torgin hambaid orgiga. Vrd .amba|rüüste, .amba|rüüstüs

ur´k|.meister <ur´k|.meistre, ur´k|.meistert> Krk piltl urgitseja, tüütaja ▪ eidi alle pikäli maha uudi veere pääle, joba olli ur´kmeister kaala pääl heitsin alles pikali voodi veere peale, juba oli tüütaja kaela peal. Vt .meister