[MUL] Mulgi sõnaraamat

.ur´kme1 ~ .ur´kma2 <.urki, urgi> urgitsema; torkima ▪ ma urgi nii kardule maa siist väl´lä ma urgitsen need kartulid maa seest välja; siilu arjusege urgits ambit, sõs amba ei valutevet siili okkaga torgitakse hambaid, siis hambad ei valutavat. Vrd .jür´kme, .kouk´me, kudisteme1, .tor´kme, urgitseme

.ur´kme2 ~ .ur´kma2 <.urki, urgi> piltl sundima ▪ vana inimen ur´k tõisi, ei anna rahu tõistel vana inimene sunnib teisi, ei anna rahu teistel; tal olli kuri miil, et tat taga urgits tal oli kuri meel, et teda tagant sunnitakse. Vt .sun´dme