[MUL] Mulgi sõnaraamat

ar´k <argi, .arki>
1. hark, haruline tööriist ▪ katearalise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel. Vrd ang1, vigel || rõõsa|ar´k puuhark rõõskade (nisuleibade) ahjust võtmiseks ▪ rõõsaar´k olli, võeti argige ahjust väl´lä, korbi võeti ka argige väl´lä rõõsahark oli, võeti hargiga [rõõsad] ahjust välja, korbid võeti ka hargiga välja
2. haraline tugipuu ▪ kuhjal om argi all kuhjal on hargid all (kuhjavarda toed) || aki|ar´k kolm püsti asetatud rukkivihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku
3. abivahend nööri või vöö tegemiseks ▪ ta om väike kui kabla ar´k ta on väike kui nöörihark

jut´t1 <juti, jutti>
1. joon, jutt, triip; kriips; vööt ▪ tütrigul om pikka jutti kör´t tüdrukul on pikitriibuline seelik; puha üit´s suu jut´t, siit akkas Karksist pääle ja lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit Karksist hakkab peale ja läheb ikka Tõrva poole. Vrd joni, juun´, kiut, küüt´1
2. piltl hoop, löök; hoog, sööst ▪ andsi obesele paar ääd jutti kül´gi müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külgi; kül´m jut´t käü ammastest läbi külm jutt käib hammastest läbi. Vt uug, uup´

kalits <kalitse, kalitset> Trv etn lahttasku, vööle seotav tasku ▪ kalitsel olli kabel kül´len ja kanti kördi all lahttaskul oli pael küljes ja kanti seeliku all

kur´t2 <kurdi, .kurti> Hls vöö ▪ sii leit olli kurdige see kleit oli vööga. Vrd särpe, üü2, .üük1

looga|kiri <looga|kirja, looga|.kirja> Trv vöö- ja sukakiri

pussak <pussagu ~ pussaku, pussakut> villane lai meeste vöö ▪ sii veripunane pussak olli sis nende ehe see veripunane vöö oli siis nende ehe (st meeste ehe); keidä pussak üülde! Trv köida vöö vööle!. Vrd kur´t2, särpe, üü2, .üük1

särbe ~ särpe <.särpe, särbet ~ särpet> Pst vöö ▪ särpege tõmmati kasuk kinni vööga tõmmati kasukas kinni. Vrd kur´t2, üü2, .üük1

ööle ~ öölde vööle ▪ ööle seoti puudik Pst vööle seoti villasest lõngast palmitsetud vöö; üük om vaja öölde panna vöö on vaja vööle panna. Vrd .üülä

öölän vööl ▪ väits olli öölän nuga oli vööl

üü2 <üü, üüd> vöö ▪ üü om egäl naesel ja mehel üükse pääl vöö on igal naisel ja mehel vöökohal. Vrd kur´t2, pussak, särbe, üük1

üük1 ~ .üüke <.üükse, .üükest> vöö ▪ pane üüke ümmer! pane vöö ümber!; sõpu mähiti ümmer ja üüksege köüdeti kinni vaipseelik mähiti ümber ja vööga seoti kinni; meeste üükse koeti kõladeg, naiste üükse koeti lavvag meeste vööd kooti kõladega, naiste vööd kooti lauaga; üüksit tetti puumniidist ja periss maa niidist kah vöösid tehti puuvillasest niidist ja päris linasest niidist ka; must siga, valge üük olli öölän (knk) must siga, valge vöö oli vööl (vöödiku sea kohta). Vrd kur´t2, pussak, üü2 || lõng|.üüke villasest lõngast vöö; puuk|üük villane kõlavöö ▪ meestel olliv puuküükse kasukide ja sär´ke pääl meestel olid villased kõlavööd kasukate ja kuubede peal

.üülä, .üülde vööle ▪ sis kästi üükest üülä panna, et mud´u sirudet kõtu ärä siis kästi vöö vööle panna, et muidu venitad kõhu ära; pussak oo meestel üülä pantave meestevöö on meestel vööle panemiseks; pane üüke üülde, sõs om keskpaik ää tehe! pane vöö vööle, siis on keskkoht hea tugev!. Vrd ööle