[MUL] Mulgi sõnaraamat

vägi2 <väe, väge>
1. sõnnik; väetis ▪ põld taht väge põld vajab sõnnikut; egä kardul ilma väete ei kasva ega kartul ilma sõnnikuta ei kasva; mõtsa park, ossa, sammel, mis maha satas, ütelts mõtsa vägi olevet metsa sodi, oksad, sammal, mis maha kukuvad, öeldakse metsa väetis olevat. Vrd ramm1, sõnnik
2. rasv ▪ ku supipada üle aap, sis joosep vägi maha kui supipada üle ajab, siis jookseb rasv maha. Vrd rasu