[MUL] Mulgi sõnaraamat

.väl´kme <.välki, välgi> Krk, .välkmä <.välku, välgu> Trv
1. välku lööma ▪ nüid om mitu üüd järgimüüdä välkin nüüd on mitu ööd järgemööda välku löönud; nõnda pimme olli, et pal´t väl´ks ja müris´t nii pime oli, et ainult välkus ja müristas. Vrd .pälkäme
2. välkuma, küütlema ▪ sil´mä välgiv pähän silmad välguvad peas
3. vilksatama, korraks näha olema ▪ kaugel välgup üit´s tuli kaugel vilksatab üks tuli. Vrd vilksateme
4. piltl kiiresti liikuma, jooksma ▪ nää ku lähve nigu välgive näe, kuidas lähevad, nii et välguvad. Vrd .lõikame, .pistme