[MUL] Mulgi sõnaraamat

.võtme <võtta, võta>
1. võtma ▪ võta naine näidussene, osta varsune obene (rahvalaulust) võta naine neidude hulgast, osta hobune varsana; võta tonnist leib lap´me pääl! võta tünnist leib labida peale!; no võtakest jah, kor´gakest kokku nii tukmekse! no [olge head ja] võtke jah, korjake kokku need pirrulaastud! || .enge .võtme hinge võtma, tapma ▪ sii tüü tah´t enge võtta see töö tahtis ära tappa; käsil .võtme käsile võtma, nahutama ▪ küll esä ta viil käsil võtt küll isa teda veel nahutab; nõuss .võtme otsustama; nõu .võtme õppust võtma ▪ temä ei võta kellekide nõu tema ei võta kelleltki õppust; sõna .võtme sõna võtma, kõnelema ▪ luba miut ka sõna võtta! luba mul ka kõnelda!; tagasi .võtme tagasi võtma ▪ sa võtat oma sõna puha tagasi sa võtad oma sõnad kõik tagasi; .tipsu .võtme napsu võtma ▪ ta om vähä tipsu võtten ta on natuke napsu võtnud; tõess .võtme tõena võtma ▪ egät sõna ei tohi tõess võtta iga sõna ei tohi tõena võtta; .vastu .võtme vastu võtma ▪ küll sääl võeti äste vastu küll seal võeti hästi vastu; .väl´lä .võtme välja võtma ▪ võta levä väl´lä ahjust! võta leivad ahjust välja!; .vääli .võtme luba küsima ▪ noore lätsiv vanembilt vääli võtme noored läksid vanematelt luba küsima; ärä .võtme ära võtma; rikkuma; surmama ▪ anna mul juvva, joogi janu võtt ärä! anna mulle juua, joogijanu tahab ära võtta!; üles .võtme (heinu) kokku panema; rehitsema, üles lööma (pahmast); tuld üles võtma; kulutama; (nõidusega) avastama ▪ einä o laiali aet, vaja üles võtta heinad on laiali aetud, vaja kokku panna; pimmes lääp, tule tuli üles võtta pimedaks läheb, tuleb tuli põlema panna; sii mõist arsti egät, sii võtt üles ja ütles äräde see oskab igaüht arstida, avastab nõidusega ja ütleb ära (nõiast); temä mõist maalist üles võtta tema oskab maalist üles võtta (avastada kohta, kust on saadud maalise haigus); sii pulm võt´s pal´lu üles see pulm kulutas palju
2. vajama, nõudma; kestma ▪ sii võtt kavva aiga, ennegu ta üles tule see võtab kaua aega, enne kui see ilmsiks tuleb (kuriteost). Vrd .kestme, .nõudme
3. millessegi kinni hakkama ▪ koer auk´s, mia ässädi ka koera üle läve, võta-võta! koer haukus, ma ässitasin ka koera üle läve, hakka kinni!; kes tulist võt´t, sel olli sasine kõr´s kes kiiruga võttis, sel oli sasine kõrs (vilja lõikamisest). Vrd .kiskme
4. mõju avaldama, toimima ▪ sii vikat´ võt´t äste einä see vikat võttis heina hästi (niitmisest). Vrd .tüüteme
5. rikkuma, kahjustama ▪ kül´m võt´t uibu äitsne ärä külm võttis õunapuuõied ära. Vrd .rikme1
6. sõimama, noomima ▪ mia ei ole ta käest kedägi võtta saanu mina ei ole tema käest noomida saanud. Vrd kirume1, .põhjame