[MUL] Mulgi sõnaraamat

vagel <vagla, .vakla>
1. vagel ▪ lehmäl om vagla sel´län, ken alampest peet talve lehmal on vaglad seljas, kes vaesemalt peetud talvel (st halvasti hoolitsetud); nii om vagla, seantse ponni kasvav sel´gä, mis kõhna om, sääl om uisk sehen Krk need on vaglad, sellised punnid tulevad selga neile, kes kõhnad on, seal on uss sees (loomadel). Vrd .sipleje
2. hrv puukäsn, tael Trv ▪ puul vagel kül´len, pajosil om käsnu ja vaklu, kos om nii viga saanu puul [on] tael küljes, pajudel on käsnu ja taelu, kus need on viga saanud. Vt tagel