[MUL] Mulgi sõnaraamat

vana|.aigine <vana|.aigise, vana|.aigist> Krk, vana|.aigne <vana|.aigse, vana|.aigset> vanaaegne ▪ ta om vanaaigine inime ta on vanaaegne inimene; sedä vanaaigist asja ei mälete änäp kennigi seda vanaaegset asja ei mäleta enam keegi. Vrd vana|.aane, vanane, vasu|.aane