[MUL] Mulgi sõnaraamat

eit <eide, .eite> eit; (vana)ema ▪ olli ikki kange eit oli ikka kange eit; miu ella eidekene, sii lää karja saatemaie Hel (rahvalaulust) minu hell eidekene, see läheb karja saatma; eit aga pillutas pereda, lahuteles latsekesi Krk (rahvalaulust) eit aga pillutas peret, lahutas lapsukesi. Vrd näin

mamma1 <mamma, mammat> mamma, ema, vanaema ▪ miu mamma olli üit´s kate pääge naine minu mamma oli üks kahe peaga naine (väga tark). Vrd memm, nän´n

memm <memme, .memme> Hls Krk lastek ema; vanaema; vanem naine ▪ lait´s tah´t memme manu laps tahtis vanaema juurde. Vrd mamma1, nän´n

nän´n1 <nänni, .nänni> , näin <näini, .näini> hellitl ema; vanaema; hoidja ▪ näin tei viisu jalga ja rüüdi-vammust sel´gä vanaema tegi viisud jalga ja jaki-kuue selga; nän´n olli laste oidje nänn oli laste hoidja. Vrd eit, memm, nännik, nän´nä, vana|emä

nän´nä <nän´nä, nän´nät> hellitl memm, vanaema ▪ nän´nä tege sopavett, lin´nu lää sopal sõss lastek memm teeb pesuvett, linnuke (st väikelaps) läheb pesema siis. Vt nän´n1

vana|emä <vana|emä, vana|emä> vanaema ▪ vanaemä jäie latsige kodu, ku tõse mõtsa einäle lätsive vanaema jäi lastega koju, kui teised põllule heina tegema läksid; vanaemäl olliv jala joba töntsi vanaemal olid jalad juba töntsid. Vrd nän´n1, vana|mutter´, vana|nän´n

vana|mutter´ <vana|mutteri, vana|mutterit> Hel nlj vanaema ▪ ta es võta oma vanamutterit üten ta ei võtnud oma vanaema kaasa. Vrd nän´n1, vana|emä, vana|nän´n

vana|nän´n ~ vana|näin <vana|nänni, vana|.nänni> vanaema ▪ miu vananän´n sis sääl ütel´, et ui eluke, mis sel viga eläde! minu vanaema siis seal ütles, et oi elukest, mis temal viga elada!. Vrd nän´n1, vana|emä, vana|mutter´