[MUL] Mulgi sõnaraamat

vana|inimen ~ vana|inimene <vana|inimese, vana|inimest> Hls Krk Hel
1. vanainimene ▪ vanainimesel om nägu kibran vanainimesel on nägu kortsus. Vrd vanake
2. piltl abiline sünnituse juures, ämmaemand ▪ mia ole siante sita süämege, mia mitte vanainimeses ei saa mina olen selline kehva südamega, mina ei kõlba kuidagi sünnitaja abiliseks; miu vanaemä käüs´ ka vanainimesen minu vanaema käis ka sünnitajaid abistamas (st ämmaemandaks); ku mõnel lait´s olli, sis minti vanainimest otsme kui mõnel laps oli [tulemas], siis mindi ämmaemandat otsima. Vrd latse|vana, vana|muur´, vana|naine, ämmä|emänd