[MUL] Mulgi sõnaraamat

.varju varju, varju alla, peitu ▪ kanname einä varju, sadame akkas kanname heinad varju, sadama hakkab; ma lätsi varju, ku kuulmeister müüdä läit´s ma läksin peitu, kui õpetaja läks mööda. Vrd .kõrva, pakku, .pel´gü

varju|alun ~ varju|alune <varju|alutse, varju|alust> Hls Krk varjualune; piltl eluase ▪ sääl ää varjualune, sinna saa puid viiä seal [on] hea varjualune, sinna saab puid viia; meil om uut varjualust vaja meil on uut eluaset vaja. Vrd kuudik, löövi|alune, ulu|alune

varju|paik <varju|paiga, varju|.paika> varjupaik, kaitstud koht ▪ miu viiti vaestelaste varjupaika, ku emä-esä koolu ollive mind viidi orbude varjupaika, kui ema-isa surnud olid

varju|surm <varju|surma, varju|.surma> varjusurm; piltl tardumus ▪ miu esä om varjusurman ollu minu isa on varjusurmas olnud