[MUL] Mulgi sõnaraamat

vastik <vastiku ~ vastigu, vastikut>
1. vastuhakkaja; vastu hakkav ▪ vastik om sii, kes tõistege kokku ei lepi vastuhakkaja on see, kes teistega kokku ei lepi; sii om va vastik lait´s, panep iki vastu see on üks vastuhakkaja laps, vaidleb ikka vastu. Vrd vastikas
2. uus vastumeelne, vastik ▪ temäle om sii tüü vastik temale on see töö vastumeelne. Vrd vastikine, vastu|pidine