[MUL] Mulgi sõnaraamat

vedäme2 <vedäde, via ~ vea>
1. vedama, enda järel tõmbama ▪ obene vedäs´ vangert hobune vedas vankrit; temäl vedä sii elu iki tagaspidi (knk) temal veab see elu ikka tagurpidi (st läheb halvasti). Vrd .küüt´me, .tõmbame || kangast vedäme kangast käärima ▪ vanast käärpuid es_ole, sõs veeti seinä pääl kangast vanasti käärpuid ei olnud, siis kääriti seina peal kangast; kiilt vedäme keelt peksma ▪ temä om küll kiilt vedänu tema on küll keelt peksnud; .kihla vedäme kihla vedama ▪ nemä vedäsiv kihla mõne asja pääle nemad vedasid kihla mõne asja peale; .vinga vedäme pilvitama ▪ päe kat´te ärä, ta nagu vinga veap päike kadus ära, [ilm] nagu pilvitab (kui ähvardab sadama hakata); .silmi vedäme viirastust nägema ▪ inimesel veets silmi, sellel ei ole terve veri inimene näeb viirastust, sellel ei ole terve veri; ümmer vedäme petma ▪ temä om miut küll ümmer vedänu tema on mind küll petnud
2. kaupa või koormat kuhugi toimetama ▪ ommen saa akade sõnnikut vedäme homme saab hakata sõnnikut vedama; kalu veets võrkege kalu veetakse võrkudega; lääme elet vedäme! lähme rukkeid koju vedama!
3. tassima, kandma ▪ ma via pangiga kajo mant vett kodu ma vean pangega kaevu juurest vett koju. Vrd .tas´me, .tin´me