[MUL] Mulgi sõnaraamat

veniteme <venite, venide> , ven´uteme <ven´ute, ven´ude>
1. venitama ▪ är tõsta, sa venidet är ennest! ära tõsta, sa venitad ära ennast!; küll venitep, a mitte ei lää ta edesi küll venitab, aga mitte ei lähe ta edasi. Vrd sikuteme
2. viivitama ▪ küll ta venitep aiga! küll ta venitab aega!. Vrd .nuutame