[MUL] Mulgi sõnaraamat

vesine <vesise, vesist ~ vesitse, vesist>
1. veerikas, märg, vett täis ▪ nüid o sii kige vesitsep aig nüüd on see kõige vesisem aeg; ta silmä lätsiv vesitses ta silmad läksid vesiseks; ma ommugu kedägi_s süü, süä lää vesitses (knk) ma hommikul midagi ei söönud, süda läheb vesiseks. Vrd keedikun, .loikane
2. liiga palju vett sisaldav (toidust), maitsetu ▪ nii om vesitse kardule need on vesised kartulid. Vrd virk2, väle2