[MUL] Mulgi sõnaraamat

vigane <vigatse, vigast>
1. haige, vigastatud ▪ kel jala vigatse, pandav kaani imeme pääle kel jalad haiged, [neile] pandavat kaanid imema peale; temä poig tulli sõast väl´lä, olli nõnda vigane tema poeg tuli sõjast koju, oli päris vigastatud; laada obese om vigatse puha laadale toodavad hobused on kõik vigased. Vrd .koigrune
2. vigane, sant ▪ ta om vigatses jäänu ta on vigaseks jäänud. Vrd san´t, sun´t
3. veaga, vigadega ▪ ta saat´ miul väige vigatse kirja ta saatis mulle mitmete vigadega kirja
4. katkine, rikkis ▪ sii om üit´s vigane massin see on üks katkine masin. Vrd katikine, katikune