[MUL] Mulgi sõnaraamat

ikaldeme ~ ikalteme <ikalte, ikalde> ikalduma, kängu jääma, äparduma ▪ vili olli ikalten vili oli ikaldunud; täo aastese vihmäge om einäsaak ikalten tänavuse vihmaga on heinasaak ikaldunud. Vrd äpärteme

.lar´tsme <.lartsi, lartsi ~ lardsi> Hls Krk, .lartsma <.lartsu, lartsu> Trv
1. lartsuma, lartsti kostma ▪ vett om pal´lu, võtt jala all lar´tsme vett on palju, võtab jalad all lartsuma. Vrd .lortsme
2. lartsima, lödistama ▪ latse lartsiv puha vii maha, lartsiv likes lapsed lödistavad kõik vee maha, lödistavad märjaks. Vrd lartsuteme
3. lörtsima, ära rikkuma ▪ ta olli saapa selle vihmäge ärä lartsin ta oli saapad selle vihmaga ära lörtsinud. Vrd .lir´tsme

lömä <lömä, lömä> Hls Krk Hel löga, pori ▪ vihmäge tule lömä saabaste pääle vihmaga tuleb pori saabaste peale. Vrd lämu, lödi || lömäle ~ lömäl sodiks, puruks ▪ pesseti ninda, et nahk lömäle vai katski läit´s Hel peksti nii, et nahk sodiks või katki läks (mõisa peksust); tii olli nõnda lömäl lännü tee oli nii sodiks läinud (vihmadest). Vrd lomal, purule

tule|põren´t <tule|põrendi ~ tule|põrenti, tule|põrentit> Krk kulutuli, aletuli ▪ lait´s om äkilise vihäge ku tulepõren´t laps on äkilise vihaga nagu aletuli. Vt põren´d