[MUL] Mulgi sõnaraamat

viimäne ~ viimän <viimätse, viimäst>
1. viimane, lõpus, tagaotsas olev ▪ ega mea kige viimän es_ole, tõisi olli viil viimätsit ega mina kõige viimane ei olnud, teise oli veel viimaseid. Vrd perimin, peräline, perämine, .viimne
2. ajaliselt viimane ▪ mea ole viimätse latse edine mina olen eelviimane laps; viimäne buss tulli joba kell kaessa viimane buss tuli juba kell kaheksa; sii olli mul viimän kõrd viil esäkodun kävvä see oli mul viimane kord veel isakodus käia
3. hiljutine ▪ viimätsel aal om ta akanu pal´lu kühkmä viimasel ajal on ta hakanud palju köhima
4. viimasena allesolev ▪ nii olli ta viimätse sõnakse, mis ta viil ütel´ need olid tema viimased sõnad, mis ta veel ütles
5. igavene, täielik ▪ ta oo sii viimän laisk soolik! (knk) ta on see kõige laisem soolikas!. Vrd igäven, peris, tävvelik, tävvelin