[MUL] Mulgi sõnaraamat

kõru|viisi Krk kõrvuti ▪ latse olliv koolipengin kõruviisi lapsed olid koolipingis kõrvuti. Vrd kõrustigu, kõrutsi, kõrvi, kõrvu, .kõrvusi

para|viisi parajasti; õigel ajal ▪ sii asi olli mul paraviisi ärä tetä see asi oli mul [vaja] parajasti ära teha. Vrd parajaste, paras|jagu, .parrast

sedä|.viisi sedaviisi, niimoodi ▪ kessi sedäviisi sukka kuap? kes see niimoodi sokki koob?. Vrd sedäsi, sedä|.muudu

vagu|.viisi Hls Krk vagusi ▪ ka sea ei saa kurta vaguviisi? kas sa ei saa vagusi püsida?; egä ta vaguviisi olla_i saa, muutku kakles üttepuhku ega ta vagusi olla ei saa, muudkui kakleb ühtepuhku. Vrd vagavusi, vagusi

.viisi viisi, moodi; viisil ▪ elä iki vanat viisi edesi elan ikka vana moodi edasi; või ta nüit tuule viisi sel´gä juusk ega ta nüüd tuule moodi selga [ei] jookse!. Vrd .juhti, .kanti, .lihti, pidi1, taol

viisi|peräline <viisi|perälise, viisi|perälist> Hls viisipärane, kombekohane ▪ tal olevet kik´k asja viisiperäliselt aet tal olevat kõik asjad kombekohaselt aetud

ütsi|.viisi, ütsi|viisi samapalju, ühepalju ▪ võta mõlepest puult ütsiviisi! võta mõlemalt poolt samapalju!. Vrd üte|võrra, ütsi|pal´lu

ütte|.viisi
1. ühteviisi, ühtemoodi, samamoodi ▪ pange lootsikule paku ala, enämp-vähämp ütteviisi, nõna tõstets üles! pange lootsikule pakud alla, enam-vähem samamoodi, nina tõstetakse üles!. Vrd samasi
2. ühtelugu, ilmast ilma, alatasa ▪ sii om üits ellpil´l, kes midägi ei kannate ärä, temäl on ütteviisi vesi perän (knk) see on üks viripill, kes midagi ei kannata välja, temal on ühtelugu vesi taga (nutmisest); kes sõs nõnda ütteviisi tetä jõvvap kes siis niimoodi alatasa teha jõuab; temäl aiga ei ole, temä nüh´k tüüd ütteviisi temal aega ei ole, tema rassib ilmast ilma tööd teha. Vrd ütte|alati, ütte|lugu, ütte|.puhku