[MUL] Mulgi sõnaraamat

villendeme ~ villenteme <villente, villende>
1. karvendama, narmendama ▪ kam´ps akas´ mõsken villendeme kampsun hakkas pestes karvendama; ma tapi tedä, peris vits läit´s villendeme ma peksin teda [nii, et] päris vits hakkas narmendama. Vrd narmendeme, nirmendeme, närmendeme, närvendeme
2. lipendama, hilbendama ▪ rõõva villents peris tuule kähen riided hilbendavad päris tuule käes. Vrd ilbendeme, lipenteme, .lipneme