[MUL] Mulgi sõnaraamat

vinguteme1 <vingute, vingude>
1. vingutama, piinama ▪ anna sel loomal ometi süvvä, ärä vingute tat! anna sellele loomale ometi süüa, ära vinguta teda!. Vrd kiidsuteme, .piinäme
2. piltl vingu või kirtsu tõmbama ▪ jälle vingutep oma mokke sääl (knk) jälle tõmbab seal oma mokki vingu (st ei ole rahul)