[MUL] Mulgi sõnaraamat

viriseme2 <viriste, virise>
1. podisema, tasakesi keema ▪ liim nakas´ paa veerest illuksi viriseme leem hakkas paja äärest tasakesi podisema; sülti tule il´luksi viriste sülti tuleb vaikselt keeta. Vt podiseme
2. kihisema, hapuks minema ▪ är kiidunu sii pudru tilk, virisem lännü hapuks läinud see pudruraas, kihisema läinud. Vrd kibiseme, .kiidume, kisiseme