[MUL] Mulgi sõnaraamat

.vir´pmä <.virpi, virbi> Trv
1. kiirete äkiliste liigutustega midagi tegema ▪ ta virbip sedä kõn´dmist nõnda ruttu iki ta vehib ikka nii ruttu kõndida. Vrd .rüh´kme
2. lürpima, hooga jooma ▪ ta olli ää miis liint vir´pmä ta oli hea mees suppi lürpima. Vrd .lar´pme, liristeme, .riipsme
3. sasima ▪ tuul´ om rüä kigipidi ärä virpin tuul on rukki igatpidi ära sasinud. Vrd sagrime