[MUL] Mulgi sõnaraamat

kibu|vits <kibu|vitsa, kibu|.vitsa> kibuvits (Rosa canina) ▪ kibuvitsa puhma om aian kibuvitsapõõsad on aias. Vt kibu2, orja|vits

maa|vits <maa|vitsa, maa|.vitsa> Hls maavits, (mürgine) rohttaim või poolpõõsas (Solanum) ▪ maavits, tedä es kästä suhu aia maavitsa ei soovitatud suhu panna. Vrd maja|vits

maja|vits <maja|vitsa, maja|.vitsa> Krk maavits (mürgine rohttaim v. poolpõõsas) (Solanum) ▪ majavitsa marju pant undi söödä pääle, sõs saavet undi kätte majavitsa marju pandud hundi sööda peale, siis saavat hundi kätte. Vrd maa|vits

orja|vits <orja|vitsa, orja|.vitsa> Krk Hel kibuvits (Rosa canina) ▪ orjavitsa kasvive tii veeren kibuvitsad kasvasid tee ääres. Vt kibu2, kibu|vits

pind|vits <pind|vitsa, pind|.vitsa> pindvits (õlgede sidumise vits) ▪ pindvitsa olliv kellege õle kinni köüdeti pindvitsad olid [vitsad], millega õled kinni seoti (katusele)

pinni|vits <pinni|vitsa, pinni|.vitsa> Hel kasevits, millega kordmalgad kinnitati katuselattide külge

ratta|vits <ratta|vitsa, ratta|.vitsa> rattavits, rattapöid; rauast rattarehv ▪ ma taass rattavitsa rauda osta ma tahaks rattavitsa rauda osta

rind|vits <rind|vitsa, rind|.vitsa> Hel rinnaluu, rinnak ▪ siatapjal anti rindvits seatapjale anti rinnaluu; rindvits lõegats väl´lä, pannas massage praat´ma rinnaluu lõigatakse välja, pannakse maksaga praadima. Vrd rinna|luu

roovi|vits <roovi|vitsa, roovi|.vitsa> roovivits ▪ roovivitsege köüdeti roovi paar´e külgi roovivitstega seoti roovid sarikate külge

sebä|vits <sebä|vitsa, sebä|.vitsa> Hls seba ja jalase nina ühendav puu reel, kaustavits. Vrd sebä|raud

viir´|vits <viir´|vitsa, viir´|.vitsa> värvel ▪ kördi undruk äräde ja pane viir´vits pääle! kroogi seelik ära ja pane värvel peale!; kaldsa viirvitsa vahel pisteti luisk püksivärvli vahele pisteti luisk. Vt värrel

vits <vitsa, .vitsa>
1. vits, peenike painduv oks; karistusvahend ▪ tillikse vitsakse selle tuubre pääle aet väiksed vitsakesed [on] selle toobri peale aetud; karjane võt´t vitsa kätte karjane võttis vitsa kätte; midä kipep vits, sedä armsep laits Krk (vns) mida kibedam vits, seda armsam laps. Vrd naut´, näüt´, nüblik, sogar, urva|.laaster
2. (oksast või metalliribast käänatud) võru mingi anuma kooshoidmiseks ▪ puunõudel aias kuuse ossast vitsa pääle puunõudele aetakse kuuseoksast vitsad peale; korvi vitsa om pajost korvivitsad on pajust. Vt varu, võru

vits|.kaaldak <vits|.kaaldagu ~ vits|.kaaldaku, vits|.kaaldakut> van kitsas tagasipööratud särgikaelus ▪ ku vitskaaldak olli, sis olli alasti kaal kui oli tagasipööratud särgikaelus, siis oli kael paljas. Vt .kaaldak

vits|ratas <vits|ratta, vits|ratast> Krk vitspöiaga vankriratas, vitsratas ▪ vitsratta paenudets saarest, vahtrest ja tammest Krk vitsrattad painutatakse saarest, tammest ja vahtrast

vits|sõrmus vt sõrmus

vits|viir <vits|veere, vits|viirt> Krk meeste sokisääre algus, millel kolm rida kootud kahe lõngaga vaheldumisi, vitsveer ▪ meestel olli vitsviir, es anna venüde meestel oli vitsveer, ei andnud venida (st meeste sokkidel)