[MUL] Mulgi sõnaraamat

vuhvelteme <vuhvelte, vuhvelde>
1. kiirelt vehkima ▪ ma vuhveldi niitmist nõnda, et nahk lige olli ma vehkisin nii kiiresti niita, et nahk oli märg. Vt .vuhv´me, Vrd .veh´kme
2. nüpeldama, peksma ▪ mea tat üitskõrd vuhvelte iki, mia ei jätä ma teda ükskord ikka nüpeldan, ma ei jäta. Vrd nüpeldeme, .pesme, summeldeme, vehmerdeme, vommiteme
3. tõrelema, riidlema; tülitsema ▪ ku emä või esä om last tõreles või võõra lääve tülli, sis ütelts, sii sai vuhvelte kui ema või isa oma lapsega tõreleb või võõrad lähevad tülli, siis öeldakse: see sai riielda. Vrd käräme, pahanteme, .riidleme, tõreleme, tülitseme