[NO-ET] Norra-eesti sõnaraamat

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 100 artiklit

ake·bakk|e <-en> liu|mägi <-mäe 21>

ause·kar <-et> hauskar <-i 2e>

bade·drakt <-a/-en> supeltrikoo <26>

bade·kar <-et --> vann <-i 22e>

bak¹ <-en> anat. istmik <-u 25>; (bakre del) tagumine pool

han har noen år på baken tal on juba aastaid turjal

bak² (adv., prep.) taga; taha

bilen står bak huset auto on maja taga
han kjørte bak huset ta sõitis maja taha
bak fram tagurpidi

bak·dør <-a/-en> tagauks <-e 14*>

bak|e <-a/-te> küpsetama <27>

bak·end|e <-en> tagumine ots anat.; tagumik <-u 25>

baken·for taga; taha

baken·om taga; taha

bake·pulver <-et> küpsetuspulb|er <-ri 2e>

baker <-en -e> pagar <-i 2e>; (butikk) pagariäri <17>

bak·gat|e <-a/-en> kõrvaline tänav

bak·grunn <-en> taust <-a 22u>

holde seg i bakgrunnen end tagaplaanil hoidma

bak·hod|e <-et> kuk|al <-la 8>

jeg skal ha det i bakhodet pean meeles

bak·hold <-et --> varitsus <-e 11>

ligge i bakhold varitsema <27>

bak·hånd

i bakhånd varuks

bakk|e¹ <-en>

mägi <mäe 21>; kün|gas <-ka 7>; nõlv <-a 22u>
maa <26i*>
- vi er på bar bakke oleme puupaljad

bakk|e² <-a/-et> taganema <27>; (med bil) tagurdama <27>

bakke opp toetama <27>
jeg bakker ut ma tõmbun kõrvale

bakke·drag <-et --> mäeahelik <-u 25>

bak·lengs tagurpidi

bak·lomm|e <-a> tagatasku <1>

bak·lys <-et --> tagatul|i <-e 20*>

bak·om taga; järel

bak·over tagurpidi; tagasi; tahapoole

bakre tagumi|ne <-se 12>

bak·rus <-en> pohmelus <-e 11>

han er i bakrus ta on pohmellis

bak·set|e <-et> tagaist|e <-me 5>

bak·sid|e <-a/-en> tagakül|g <-je 22i> fig.; varjukül|g <-je 22i>

bakst <-en> (baking) küpsetami|ne <-se 12>; (bakverk) küpsetis|ed - <-e 11> pl.

bak·tal|e <-a/-te> taga rää|kima <-gib 28>

bak·tank|e <-en> tagamõt|e <-te 6>

uten baktanker ilma tagamõtteta

bak·vask|e <-a/-et> klatšima <28>

bak·vei <-en> tagauks <-e 14*>

gå bakveier ebaausaid võtteid kasutama

bak·vendt <--> ümberpöördult

bak·verk <-et> küpsetis|ed - <-e 11> pl.

ban`al <-t> banaal|ne <-se 2>

ban`an <-en> banaan <-i 22e>

bane·bryter <-en -e> teerajaja <1>

bar¹ <-en> baar <-i 22e>

bar² <-et> okaspuude oksad

granbar kuuseoks|ad - <-a 23i^22i> pl.

bar³ <-t> palja|s <- 7>; alasti

bar⁴ (impf.) vt bære

-bar <-t>

bærbar kantav <-a 2>
merkbar märgatav <-a 2>
vaskbar pestav <-a 2>

bar·be(i)nt <-->

(adj.) paljasjalg|ne <-se 2>
(adv.) paljajalu

bar·frost <-en> külmunud maa <26i>

bar·hod|a /-et paljapäi

bar·keeper <-en -e> baarmen <-i 19>

bar·nål <-a/-en> bot. okaspuu okas

bar·skog <-en> okasmets <-a 22i>

bar·tender <-en -e> baarmen <-i 19>

bar·|tre <-treet -trær -trærne> okaspuu <26i>

bas`ar <-en> heategev loterii

brak|e <-a/-et> prantsatama <27>; raksatama <27>

uværet braket løs raju kärgatas valla
brakende applaus mürisev aplaus

brakk|e <-a/-en> barak|k <-i 22e>

bras|e <-a/-te> särisema <27>; raksatama <27>

brask

med brask og bram kära ja mürtsuga

brasm|e <-a/-en> zoo. latika|s <- 2>

bratsj <-en> mus. vioola <16>

braut|e <-a/-et> hoo|plema <-belda 30>

brek|e <-a/-te> määgima <28>

brekk·bønn|e <-a/-en> bot. aed|uba <-oa 18e>

brod`er·saks <-a/-en> tikkimiskäär|id - <-i 22e> pl.

bruk|e <-te>

kasutama <27>; tarvitama <27>
- jeg bruker fremmedord kasutan võõrsõnu
- jeg bruker sukker ma tarvitan suhkrut
- jeg bruker briller ma kannan prille
- jeg bruker mye penger ma kulutan palju raha
- bruke munn på en kedagi sõimama
- bruke seg på en kedagi läbi võtma
(ha for vane) tavatsema <27>

bråk|e <-a/-et/-te> käratsema <27>

bråte·brann <-en> risupõletami|ne <-se 12>

bukse·bak <-en> püksitagumik <-u 25>

elve·bakk|e <-en> jõekal|las <-da 7>

for·br`uk|e <-te> tarbima <27>

for·bruks·var|e <-a/-en> tarbekau|p <-ba 22u>

gran·bar <-et> kuuseoks|ad - <-a 23i^22i> pl.

hage·bruk <-et> aiandus <-e 11>

hjemme·bakt kodusküpsetatud

hopp·bakk|e <-en> suusahüppe|mägi <-mäe 21>

hver·dags·bruk

til hverdagsbruk igapäevaseks kasutamiseks

hånd·bak <-en> anat. käesel|g <-ja 22i>

jule·bakst <-en> (baking) jõuluks küpsetamine; (det bakte) jõuluküpsetis|ed - <-e 11> pl.

kaffe·trakter <-en> kohvimasin <-a 2>

lappe·saker paikamistar|bed -ve <-be 6> pl.

mot·bakk|e <-en> tõus <-u 22e>

det går trått i motbakke mäkketõus on vaevaline

ned·for·bakk|e <-en> mäekallak <-u 2>; langus <-e 11/9> vt nedoverbakke

ned·over·bakk|e <-en> mäekallak <-u 2>; langus <-e 11/9> fig.

det går nedoverbakke med firmaet ettevõttega läheb allamäge

ny·bakt <--> värskelt küpsetatud

en nybakt far verivärske isa

opp·for·bakk|e <-en> tõus <-u 22e>; järsak <-u 2>

rak|e¹ <-a/-en> ahjuroo|p <-bi 22e>

rak|e² <-a/-te> (høy:) rehitsema <27>; (glør:) roobitsema <27>; (skjegg:) raseerima <28>

rak|e³ <-et/-te> puutuma <27>

det raker deg ikke! see ei puutu sinusse!

rakk|e <-a/-et>

rakke ned på noen kedagi laimama <29>

rakl|e¹ <-en> bot. ur|b <-va 22i>

rakl|e² <-a/-et> (rusle) lon|kima <-gib 28>

rakn|e <-a/-et> üles hargnema <27>

rakne·fri <-tt> hargnematu <1>

rama·skrik <-et --> protestikisa <17>

teppe·banker <-en -e> vaibaklopits <-a 2>

trakte·kaff|e <-en> masinakohv <-i 22e>

unna·bakk|e <-en> langus <-e 11/9>

ut·for·bakk|e <-en> langus <-e 11/9>

bratte utforbakker järsud laskumised