[NO-ET] Norra-eesti sõnaraamat

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 122 artiklit, väljastan 100.

ad·|lyde <-lød -lydt> kuuletuma <27>; järgima <27>

ak|e <-te> kelgutama <27>; (skli) libisema <27>

ake·bakk|e <-en> liu|mägi <-mäe 21>

ake·brett <-et> liulau|d <-a 22u>

ake·sport <-en> kelguspor|t <-di 22e>

ake·tur <-en> kelgusõi|t <-du 22e>

alle·manns·eie

bilen er snart allemannseie varsti on igal inimesel auto

alpe·lu|e <-a> baret|t <-i 22e>

av·is|e <-a/-et/-te> jääst vabastama <27>

av·lys|e <-te> (kansellere) ära jät|ma <-ab 35*>

bann·lys|e <-te> põlustama <27> fig.; rangelt keelama <29>

bi|e¹ <-a/-en> zoo. mesila|ne <-se 12>

bi|e² <-dde> oo|tama <-data 29>

die¹

få die rinda saama
gi die rinda andma

di|e² <-a/-et>

imema <27>
- barnet dier laps saab rinda
(gi die) imetama <27>

die·barn <-et --> imik <-u 2>

driv·min|e <-a/-en> mil./sõj. ujuvmiin <-i 22e>

duske·lu|e <-a/-en> tutiga müts; (studentlue) üliõpilasmüts <-i 22e>

dyre·riket loomarii|k <-gi 22e>

dyr·leg|e <-en> loomaarst <-i 22e>

ei|e¹ <-t> omandus <-e 11>

i hans eie tema valduses
i privat eie eravalduses

ei|e² <-de> omama <27>

alt jeg eier og har kõik, mis mulle kuulub

eie³ <åtte ått> vt eie_2

eie·god <-t> heasüdamlik <-u 25>

ekte·mak|e <-en> abikaasa <16>

ekte·vi|e <-gde/-et> laulatama <27>

etter·lys|e <-te> tagaotsitavaks kuulutama <27>

fyke <føk/fauk føket> tuis|kama <-ata 29>

fyr·stikk·esk|e <-a/-en> tikutoos <-i 22e>

gjen·|lyde <-lydde/-lød -lydt> kajama <27>

gjennom·lys|e <-te> läbi valgustama <27>

gjernings·øye·blikk <-et --> kuriteohetk <-e 22i>

hette·måk|e <-en> zoo. naerukajaka|s <- 2>

il|e <-te> (skynde seg) tormama <29>

inn·vi|e¹ <-a/-et> sisse õnnistama <27>; pühendama <27>

innvie en ny skole uut kooli sisse õnnistama
innvie noen i en hemmelighet kedagi saladusse pühendama

inn·vi|e² <-dde/-gde> vt innvie_1

ir|e <-en> iirla|ne <-se 12^10>

is|e <-a/-et> jäätuma <27>; (legge på is) külmutama <27>

det iser i tennene hambad on külmast hellad

le¹ <-et> (tuule)var|i <-ju 24e>

le² <lo ledd> naer|ma <-ab 33>

le|e <-a/-et> liigutama <27>

le·skur <-et --> ootepaviljon <-i 19>

liv·mor <-a/-en> anat. emaka|s <- 2>

livs·syn <-et --> maailmavaa|de <-te 6>

liv·år|e <-a> anat. arter <-i 2e>

lo|e <-a/-et> karva ajama <27*>

lokke·mat <-en> peibutussöö|t <-da 22i>

lu|e¹ <-a/-en> müts <-i 22e>

av med lua! müts maha!

lu|e² <-en> lee|k <-gi 22e>

stå i lys lue leegitsema <27>

lu|e³ <-a/-et> lõõmama <29>

lue opp leegitsema lööma

Lukk·øye

Ole Lukkøye Une-Mati <16>

lyde¹ <lød lydt>

(høres) kost|ma <-ab 34>
- det lød sang innenfra seest kostis laulmist
- det lyder som et eventyr see kõlab nagu muinasjutt
(adlyde) kuuletuma <27>

lyd|e² <-dde> vt lyde_1

lyge <løy/laug løyet> valetama <27>

lyn|e <-te> välku lööma <lüüa 38i>

lyr|e <-a/-en> mus. lüüra <16>

lys|e <-te>

(spre lys) valgustama <27>; (stråle) särama <27>
- månen lyser kuu paistab
(bekjentgjøre) kuulutama <27>

lyse·blå <-tt --> helesinine <-sinise 10>

lyse·kron|e <-a/-en> kroonlüht|er <-ri 2e>

lyse·slokker <-en -e> rõõmurikkuja <1>

lyse·stak|e <-en> küünlajal|g <-a 22u>

lyt|e <-et> viga <vea 18u>

lyve <løy løyet> vt lyge

lø|e <-a> küün <-i 22e>

løy|e¹ <-a> zoo. viidika|s <- 2>

løy|e² <-a/-et> vaibuma <27>

mak|e <-en> (ektemak|e) abikaasa <16>; (likemann) võrd|ne <-se 2>

maken til denne sokken selle soki paariline

make·løs <-t> võrratu <1>

make·skift|e <-et> kinnisvaravahetus <-e 11>

med·virk|e <-a/-et> (bidra) kaasa ai|tama <-data 29>; (delta) osalema <27>

mile·lang <-t> miilidepikku|ne <-se 12/10>; väga pikk

mile·pæl <-en> verstapost <-i 22e>

mile·vid <-t> miilidelaiu|ne <-se 12/10>

min|e¹ <-a> mil./sõj. miin <-i 22e>

gå på en mine miini otsa sattuma
legge ut miner miine paigaldama
landmine jalaväemiin <-i 22e>
drivmine ujuvmiin <-i 22e>

min|e² <-a/-en> näoilme <6>

mine³ pl. (pron.) vt min

mine·bor <-et --> kivipuur <-i 22e>

mine·felt <-et -(er)> miiniväl|i <-ja 24u>

mor·kak|e <-a/-en> anat. platsenta <16>; emakoo|k <-gi 22e>

mot·hak|e <-en> kis|k <-u 22e>

mot·virk|e <-a/-et> vastu tegutsema <27>; nurjama <29>

myk|e <-te> pehmendama <27>

møte·plikt <-a/-en> kohustuslik osavõtt

måk|e¹ <-a> labida|s <- 2>; kühv|el <-li 2e>

måk|e² <-a/-en> zoo. kajaka|s <- 2>

måk|e³ <-a/-et/-te> (om snø) lund roo|kima <-gib 28>; (skuffe) kühveldama <27>

nisse·lu|e <-a/-en> päkapikumüts <-i 22e>

ny·fik|en <-ent -ne> uudishimulik <-u 25>

ny·rik <-t> uusrik|as <-ka 7>

opp·lys|e <-te> (lyse) valgustama <27>; (informere) informeerima <28>

riks·mål <-et> konservatiivne bokmål

russe·lu|e <-a/-en> abituriendimüts <-i 22e>

ryke <røk/rauk røket>

(avgi røyk) suitsema <28>; (dampe) aurama <29>
(fare) sööst|ma <-ab 34>
- ryke uklar tülli minema
(briste) katkema <27>
- sjansen røk võimalus läks vett vedama

sam·ei|e <-et> ühisomand <-i 2e>

side·mål <-et --> teine keel vt hovedmål

skygge·lu|e <-a/-en> nokkmüts <-i 22e>

stud`ent·lu|e <-a/-en> üliõpilasmüts <-i 22e>; tek|kel <-li 2e>

sær·ei|e <-et> jur. varalahusus <-e 11>

søke·lys <-et> helgiheitja <1>

i søkelyset huvikeskmes

ti|e¹ <-dde> vaikima <27>

ti stille! ole vait!

tie² <tagde tagd> vt tie_1