Tööversioon |
Vormigruppe loeb | ||
Muutvorme loeb | ||
Näitlauseid loeb |
Leitud 168 artiklit, väljastan 100.
autojuht
<+ j'uht , juhi , j'uhti , j'uhti ; mitmus: juhi[d , j'uhti[de , j'uht/e 22 S> inimene, kes juhib autot või kelle töö on autot juhtida Kas õnnetuses oli süüdi autojuht või jalakäija? ( ) Ta on ministri autojuht. ( )
betoon
<bet'oon , betooni , bet'ooni , bet'ooni 22 S> eri ainete segust koosnev ehitusmaterjal, mis muutub õhu toimel kõvaks nagu kivi See sild on betoonist. ( )
ekspert
<'eksp'ert , 'eksperdi , 'eksp'erti , 'eksp'erti ; mitmus: 'eksperdi[d , 'eksp'erti[de , 'eksp'ert/e 22 S> mingi ala asjatundja (kes aitab vastava valdkonna küsimusi lahendada) Ta on rahvusvaheliste suhete ekspert. ( )
● ekspertide hinnang, ekspertide arvamus
elamu
<elamu , elamu , elamu[t ; mitmus: elamu[d , elamu[te , elamu[id 1 S> inimestele elamiseks ettenähtud maja Pelgulinna ehitatakse uusi elamuid. ( )
saab moodustada: ühiselamu, ridaelamu
elukaaslane
<+ k'aaslane , k'aaslase , k'aaslas[t , k'aaslas[se ; mitmus: k'aaslase[d , k'aaslas[te , k'aaslas/i = k'aaslase[id 12~10? S> üks vabaabielu partneritest Tal on uus elukaaslane. ( )
● endine elukaaslane, praegune elukaaslane
endine
<'endine , 'endise , 'endis[t , 'endis[se ; mitmus: 'endise[d , 'endis[te , 'endis/i = 'endise[id 12~10 A>
1. varem olnud, kunagine Ta on endine politseinik. ( )
võrdle praegune, tulevane
● endine abikaasa, endine elukaaslane; endine töökaaslane, endine klassivend, endine klassiõde
2. samasugune nagu varem, ilma muutusteta Kõik jäi endiseks. ( )
eraisik
<+ isik , isiku , isiku[t ; mitmus: isiku[d , isiku[te , isiku[id 2 S> inimene, kes ei esinda mingit ettevõtet ega asutust Firma peab maksma suuremat trahvi kui eraisik. ( )
erakorraline
<+ korraline , korralise , korralis[t , korralis[se ; mitmus: korralise[d , korralis[te , korralis/i 12 A> spetsiaalselt (tavalisele lisaks) toimuv või määratud Komisjon kogunes erakorraliseks koosolekuks. ( )
● erakorraline meditsiin (= kiire abi andmine haiglas õnnetuse või muu ootamatu raske seisundi korral)
erapooletu
<+ pooletu , pooletu , pooletu[t ; mitmus: pooletu[d , pooletu[te , pooletu[id 1 A> mitte kedagi või mitte kumbagi poolt eelistav Kriitika oli erapooletu ja õiglane. ( ) Hääleta kas poolt või vastu, selles küsimuses ei saa erapooletuks jääda. ( )
ese
<ese , eseme , ese[t ; mitmus: eseme[d , eseme[te , eseme[id 4 S> igasugune konkreetne materiaalne asi Näitusel on väljas ka helilooja isiklikud esemed. ( ) Väärtuslikke esemeid ei tasu autosse jätta. ( )
fotograaf
<fotogr'aaf , fotograafi , fotogr'aafi , fotogr'aafi ; mitmus: fotograafi[d , fotogr'aafi[de , fotogr'aaf/e 22 S> inimene, kes pildistab või kelle töö on pildistada Käisime kogu perega fotograafi juures. ( )
garderoob
<garder'oob , garderoobi , garder'oobi , garder'oobi ; mitmus: garderoobi[d , garder'oobi[de , garder'oob/e 22 S>
1. ruum, kus saab riideid hoida Jätsime mantlid garderoobi. ( )
● kooli garderoob, teatri garderoob
2. ühe inimese (kõik) riided Tal oleks vaja oma garderoobi täiendada. ( )
gripp
<gr'ipp , gripi , gr'ippi , gr'ippi ; mitmus: gripi[d , gr'ippi[de , gr'ipp/e 22 S> (tavaliselt ainsuses)nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, köha ja nohu Jäin grippi. ( ) Olin kaks nädalat gripis. ( )
● grippi põdema Ta põdes sügisel grippi. ( )
haigla
<h'aigla , h'aigla , h'aigla[t ; mitmus: h'aigla[d , h'aigla[te , h'aigla[id 1 S> asutus, kus arstid ja õed ravivad inimesi, kes on haiged või vigastatud Mu vend on kopsupõletikuga haiglas. ( ) Ta viidi kiirabiga haiglasse. ( )
hall
<h'all , halli , h'alli , h'alli ; mitmus: halli[d , h'alli[de , h'all/e 22 A> musta ja valge vahelist värvi Taevas on hall ja vihma sajab. ( ) Vanaisa hakkab halliks minema ( ) (= tema juuksed hakkavad halliks minema).
● hallid silmad, hallid juuksed; hall habe
saab moodustada: helehall, tumehall
vaata piltide lehte värvid
pilt juurde
hammas
<hammas , h'amba , hammas[t ; mitmus: h'amba[d , hammas[te , h'amba[id 7 S>
1. üks kõvadest valgetest asjadest suus, mida inimesed ja loomad söömisel kasutavad Hammas valutab. ( ) Hundil on pikad ja teravad hambad. ( )
● hambaid pesema Pesen hambaid igal hommikul ja õhtul. ( )
● haiged hambad, katkised hambad, tundlikud hambad, terved hambad
vaata pilti nägu
2. kitsas terav tipp mingi tööriista küljes Sae hambad on nüriks läinud. ( )
hapukoor
<+ k'oor , koore , k'oor[t , k'oor[de 13 S> (ainsuses)spetsiaalsel viisil hapuks tehtud koor Kas sa supi sisse hapukoort soovid? ( )
harilik
<haril'ik , hariliku , haril'ikku , haril'ikku ; mitmus: hariliku[d , harilik/e , haril'ikk/e 25 A> tavaline, üldine, sageli esinev Ärkasin harilikul ajal. ( ) Külmad talved on meil päris harilikud. ( )
● harilik pliiats (= teatud pliiats, millel on halli värvi sisu)
hauakivi
<+ kivi , kivi , kivi , k'ivvi ; mitmus: kivi[d , kivi[de , kiv/e = kivi[sid 17 S> haual olev kivi, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev
heli
<heli , heli , heli ; mitmus: heli[d , heli[de , heli[sid 17 S> see, mida sa kuuled sama mis hääl (2 täh) Valgus liigub kiiremini kui heli. ( ) Õuest kostis mingi kahtlane heli. ( )
hetk
<h'etk , hetke , h'etke , h'etke ; mitmus: hetke[d , h'etke[de , h'etk/i = h'etke[sid 22 S> väga lühike ajavahemik sama mis moment Jõudsin töö viimasel hetkel valmis. ( ) Koosolek on iga hetk algamas. ( ) Oota üks hetk! ( )
● praegusel hetkel, käesoleval hetkel
hiir
<h'iir , hiire , h'iir[t , h'iir[de ; mitmus: hiire[d , hiir[te , h'iir[i 13 S>
1. väike loom, kellel on pikk saba Kass püüdis hiire kinni. ( )
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde
2. vahend, mida inimene käega liigutab, et anda arvutile käske Ostsin uue juhtmeta hiire ja klaviatuuri. ( )
mõlemast pildid juurde
hommikune
<hommikune , hommikuse , hommikus[t , hommikus[se ; mitmus: hommikuse[d , hommikus[te , hommikus/i 12 A> hommikul esinev, tehtav, toimuv Ta töötab hommikuses vahetuses. ( ) Tere hommikust! ( )
● hommikust sööma (= hommikusööki sööma) Sõime hommikust hotelli restoranis. ( )
homne
<h'omne , h'omse , h'omse[t ; mitmus: h'omse[d , h'omse[te , h'omse[id 2 A S>
1. A tänasele päevale järgneval päeval tulev, toimuv jne Homne koosolek jääb ära. ( ) Artikkel ilmub homses ajalehes. ( )
võrdle eilne, tänane
2. S tänasele päevale järgnev päev Alates homsest hakkab lund sadama. ( )
hooaeg
<+ 'aeg , aja , 'aega , 'aega ; mitmus: aja[d , 'aega[de , 'aeg/u = 'aega[sid 22 S> teatud aeg aastas, millal tegeletakse mingi kindla tööga, spordialaga, kunstiga vms Teatri tänavune hooaeg algab uue etendusega. ( )
● hooaja algus, hooaja lõpp
● eelmisel hooajal, viimasel hooajal, järgmisel hooajal, uuel hooajal
hunt
<h'unt , hundi , h'unti , h'unti ; mitmus: hundi[d , h'unti[de , h'unt/e 22 S> hall metsloom, kes on koera moodi ja sööb liha Hunt murdis kitse maha. ( )
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde
hääl
<h'ääl , hääle , h'ääl[t , h'ääl[de ; mitmus: hääle[d , hääl[te , h'ääl[i 13 S>
1. heli, mida sa rääkides või lauldes teed Ta karjus kõva häälega. ( ) Ära tõsta häält! ( )
● peenike hääl, kõrge hääl; jäme hääl, madal hääl; vali hääl, vaikne hääl
2. see, mida sa kuuled sama mis heli Mootor tegi imelikku häält. ( )
3. arvamus, mida sa hääletades avaldad Hääled jagunesid kahe kandidaadi vahel pooleks. ( ) Kolm häält oli poolt ja kuus vastu. ( )
4. (ütleme hääles või häälest ära selle kohta, kas pilli helid on või ei ole õigetel kõrgustel) Klaver on hääles/häälest ära. ( )
ID-kaart
<+ k'aart , kaardi , k'aarti , k'aarti ; mitmus: kaardi[d , k'aarti[de , k'aart/e 22 S> (elektrooniline) isikutunnistus ID-kaart kehtib viis aastat. ( ) Pangas pidi ID-kaarti näitama. ( )
ilus
<ilus , ilusa , ilusa[t ; mitmus: ilusa[d , ilusa[te , ilusa[id 2 A>
1. väga kena, kaunis Ta on väga ilus naine. ( ) Aknast avanes ilus vaade. ( ) Täna on ilus ilm ( ) (= päikeseline ilm).
vastand inetu (1 täh)
2. hea, viisakas Valetada pole ilus. ( )
vastand inetu (2 täh)
ilutulestik
<+ tulest'ik , tulestiku , tulest'ikku , tulest'ikku ; mitmus: tulestiku[d , tulestik/e , tulest'ikk/e 25 S> meelelahutuseks mõeldud raketid, mis kõrgel õhus värviliste tulede ja valju häälega plahvatavad Kontsert lõppes suure ilutulestikuga. ( )
ingel
<'ingel , 'ingli , 'ingli[t ; mitmus: 'ingli[d , 'ingli[te , 'ingle[id 2 S> olend, kes toob jumalalt sõnumeid. Piltide peal on inglitel tavaliselt valged riided ja tiivad. Ta on ilus nagu ingel. ( )
inimõigused pl
<+ mitmus: 'õiguse[d , 'õigus[te , 'õigus/i = 'õiguse[id 11~9 S> kõikidele inimestele kehtivad õigused Ma kaitsen inimõigusi ja olen vägivalla vastu. ( )
● inimõigusi rikkuma
isikutunnistus
<+ tunnistus , tunnistuse , tunnistus[t , tunnistus[se ; mitmus: tunnistuse[d , tunnistus[te , tunnistus/i 11 S> dokument, mis näitab, kes sa oled, eriti ID-kaart Palun esitage isikutunnistus. ( )
jaam
<j'aam , jaama , j'aama , j'aama ; mitmus: jaama[d , j'aama[de , j'aam/u = j'aama[sid 22 S> koht, kus rongid peatuvad, et inimesed saaksid siseneda või väljuda sama mis raudteejaam Rong väljub Tapa jaamast kell 12.00. ( )
vaata ka bussijaam;
vaata ka lennujaam
jaanipäev
<+ p'äev , päeva , p'äeva , p'äeva ; mitmus: päeva[d , p'äeva[de , p'äev/i 22 S> suvine püha, mida tähistatakse Eestis 24. juunil Jaanipäevaks sõitsime maale. ( )
jogurt
<jogurt , jogurti , jogurti[t ; mitmus: jogurti[d , jogurti[te , jogurte[id 2 S> vedel toiduaine, mis on tehtud piimast ja millele on sageli lisatud marju või puuvilju Ostsin paki jogurtit. ( )
joogivesi
<+ vesi , v'ee , v'e[tt , v'e[tte 15 S> (ainsuses)vesi, mis kõlbab joomiseks Selles külas pole piisavalt puhast joogivett. ( )
jope
<jope , jope , jope[t ; mitmus: jope[d , jope[de , jope[sid 16 S> lühem (sportlik) riideese, mida sa väljas teiste riiete peal kannad Mul oli seljas soe jope, mis kaitses tuule eest. ( ) Ta kandis tumedat kapuutsiga jopet. ( )
● jopet selga panema, jopet seljast (ära) võtma
vaata piltide lehte riided
pilt juurde
juhataja
<juhataja , juhataja , juhataja[t ; mitmus: juhataja[d , juhataja[te , juhataja[id 1 S>
1. inimene, kelle töö on juhatada asutust, ettevõtet või osakonda Ta on kohtute osakonna juhataja. ( )
● kaupluse juhataja, lasteaia juhataja, apteegi juhataja
2. inimene, kes midagi (näiteks koosolekut või istungit) juhatab Helen valiti koosoleku juhatajaks. ( )
jumal
<jumal , jumala , jumala[t ; mitmus: jumala[d , jumala[te , jumala[id 2 S> kõrge isik või jõud religioonis, keda inimesed austavad ja teenivad Jumal lõi maailma. ( )
võrdle kurat
● jumalat uskuma, jumalasse uskuma Kas sa usud jumalat? ( )
NB! Religiooniga seotud tekstides kirjutatakse sõna jumal suure tähega.
juurvili
<+ vili , vilja , v'ilja , v'ilja ; mitmus: vilja[d , v'ilja[de , v'ilj/u 24 S> taim, millest inimesed söövad maa all olevat osa, näiteks porgand, kaalikas ja peet Liha kõrvale pakuti keedetud juurvilju. ( ) Ostsin turult värskeid puu- ja juurvilju. ( )
järgmine
<j'ärgmine , j'ärgmise , j'ärgmis[t , j'ärgmis[se ; mitmus: j'ärgmise[d , j'ärgmis[te , j'ärgmis/i = j'ärgmise[id 12~10? A>
1. millelegi järgnev Lähen järgmises peatuses maha. ( ) Räägime sellest järgmine kord. ( )
vastand eelmine
● järgmisel päeval, järgmisel nädalal, järgmisel aastal
2. selline Ajalehes ilmus järgmine kuulutus: Müüa suvila. ( )
jõgi
<jõgi , j'õe , jõge , j'õkke ; mitmus: j'õe[d , jõge[de , jõge[sid 21 S> S pikk ja lai veekogu, mis voolab tavaliselt merre Amazonas on üks maailma pikimaid jõgesid. ( ) Käisime jõe ääres kala püüdmas. ( )
jõuluvana
<+ vana , vana , vana ; mitmus: vana[d , vana[de , vana[sid 17 S> pika valge habeme ja punase mantliga vana mees, kes jõulude ajal kinke jagab Jõuluvana tõi lastele palju kingitusi. ( )
kabinet
<kabin'et , kabineti , kabin'etti , kabin'etti ; mitmus: kabineti[d , kabin'etti[de , kabin'ett/e 22 S> tuba vastuvõtuks ja töötamiseks Arsti kabineti ukse taga oli järjekord. ( ) Direktori kabinet asub kolmandal korrusel. ( )
kampsun
<k'ampsun , k'ampsuni , k'ampsuni[t ; mitmus: k'ampsuni[d , k'ampsuni[te , k'ampsune[id 2 S> soe pikkade varrukatega riideese, mis katab keha ülemist poolt Ta kannab villast kampsunit. ( ) Mul oli paks kampsun seljas. ( )
● kampsunit selga panema, kampsunit seljast (ära) võtma
vaata piltide lehte riided
pilt juurde
kannatanu
<kannatanu , kannatanu , kannatanu[t ; mitmus: kannatanu[d , kannatanu[te , kannatanu[id 1 S> inimene, kellele on tekitatud füüsilist, materiaalset või moraalset kahju Kannatanu viidi haiglasse. ( )
karp
<k'arp , karbi , k'arpi , k'arpi ; mitmus: karbi[d , k'arpi[de , k'arp/e 22 S>
1. tavaliselt kaanega väike madal papist kast Kinkisime neile karbi komme. ( ) Võtsin uued kingad karbist välja. ( )
2. kõva osa teo seljas
polüseemia pilt
kass
<k'ass , kassi , k'assi , k'assi ; mitmus: kassi[d , k'assi[de , k'ass/e 22 S> väike karvane loom, kelle inimesed võtavad lemmikloomaks Kassil on pojad. ( )
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde
kast
<k'ast , kasti , k'asti , k'asti ; mitmus: kasti[d , k'asti[de , k'ast/e 22 S>
1. kõvade sirgete külgedega vahend asjade hoidmiseks ja transpordiks Pakkisin raamatud kastidesse. ( ) Konservid on kastides. ( )
● puust kast, papist kast, metallist kast
● kasti seinad, kasti põhi, kasti kaas
saab moodustada: postkast, prügikast
2. nelja nurgaga kujund paberil Tee õigesse kasti rist! ( )
katus
<katus , katuse , katus[t ; mitmus: katuse[d , katus[te , katuse[id 9 S> hoone või auto ülemine osa, mis kaitseb vihma eest Maja katus vajab remonti. ( )
vaata pilti maja
kaubanduskeskus
<+ k'eskus , k'eskuse , k'eskus[t , k'eskus[se ; mitmus: k'eskuse[d , k'eskus[te , k'eskus/i = k'eskuse[id 11~9 S> suur maja, kus asub palju kauplusi Väikestel poodidel on raske võistelda suurte kaubanduskeskustega. ( )
kauss
<k'auss , kausi , k'aussi , k'aussi ; mitmus: kausi[d , k'aussi[de , k'auss/e 22 S> ümmargune sügava põhjaga nõu, mille seest saab toitu pakkuda või süüa Laual on kauss supiga. ( )
saab moodustada: kraanikauss
vaata piltide lehte nõud
pilt juurde
kesköö
<+ 'öö , 'öö , 'öö[d ; mitmus: 'öö[d , 'öö[de = öö[de , 'ö[id 26 S> (tavaliselt ainsuses)öösel kell 12 sama mis südaöö Jäin magama alles pärast keskööd. ( )
kino
<kino , kino , kino , k'inno ; mitmus: kino[d , kino[de , kino[sid 17 S> koht, kuhu inimesed lähevad, et filme vaadata Käisin eile sõpradega kinos. ( )
kirik
<kirik , kiriku , kiriku[t ; mitmus: kiriku[d , kiriku[te , kiriku[id 2 S> kõrge ehitis, kus toimuvad kristlikud jumalateenistused
● kirikus käima Ta käib igal pühapäeval kirikus. ( )
kodanik
<kodan'ik , kodaniku , kodan'ikku , kodan'ikku ; mitmus: kodaniku[d , kodanik/e = kodan'ikku[de , kodan'ikk/e = kodan'ikku[sid 25 S> inimene, kes kuulub teatud riigi elanikkonda ja kellel on selle riigi seadustes ettenähtud õigused ja kohustused Ta on Eesti Vabariigi kodanik. ( )
kodumasin
<+ masin , masina , masina[t ; mitmus: masina[d , masina[te , masina[id 2 S> masin, mis aitab koduseid töid teha, näiteks tolmuimeja või pesumasin Kodumasinate kauplus asub kesklinnas. ( )
kohv
<k'ohv , kohvi , k'ohvi , k'ohvi ; mitmus: kohvi[d , k'ohvi[de , k'ohv/e = k'ohvi[sid 22 S> (tavaliselt ainsuses)
1. pruun pulber, mis on saadud teatud puu seemnetest ja millest saab jooki teha Ostsin paki kohvi. ( )
2. energiat andev pruun jook, mis on tehtud sellest pulbrist ja kuumast veest Kas te soovite teed või kohvi? ( )
● must kohv, koorega kohv, piimaga kohv; kange kohv, lahja kohv
● kohvi jooma Jõin hommikul tassi kohvi. ( )
● kohvi keetma, kohvi tegema Ta keetis külalistele kohvi. ( )
kohvik
<kohvik , kohviku , kohviku[t ; mitmus: kohviku[d , kohviku[te , kohviku[id 2 S> koht, kus inimesed saavad istuda ning osta sööke ja jooke, näiteks kooki ja kohvi Käisin sõbrannaga kohvikus. ( ) Selles majas asub väike kohvik. ( )
kohvimasin
<+ masin , masina , masina[t ; mitmus: masina[d , masina[te , masina[id 2 S> aparaat, millega saab kohvi keeta
kokk
<k'okk , koka , k'okka , k'okka ; mitmus: koka[d , k'okka[de , k'okk/i = k'okka[sid 22 S> inimene, kes valmistab toitu või kelle töö on toitu valmistada Ta töötab restoranis kokana. ( )
kollane
<kollane , kollase , kollas[t ; mitmus: kollase[d , kollas[te , kollase[id 10 A>
1. sidruni, võilille ja päikese värvi Valgusfooris põles kollane tuli. ( )
saab moodustada: helekollane, tumekollane
vaata piltide lehte värvid
pilt juurde
2. selline, mille peamine eesmärk on põnev olla
● kollane ajakirjandus
kolmandik
<kolmand'ik , kolmandiku , kolmand'ikku , kolmand'ikku 25 N> 1/3; vastav osa millestki Üks kolmandik tööst on tehtud. ( )
kolmapäev
<+ p'äev , päeva , p'äeva , p'äeva ; mitmus: päeva[d , p'äeva[de , p'äev/i 22 S> nädala 3. päev Kohtume kolmapäeval kell 12. ( )
● kolmapäeva hommikul, kolmapäeva õhtul
● eelmisel kolmapäeval, järgmisel kolmapäeval
kolmteist
<k'olm+t'eist(+kümmend) , kolme+t'eist(+k'ümne) , k'olme+t'eist+kümme[t = k'olme+t'eist(+kümmend) ; mitmus: kolme+t'eist+k'ümne[d , kolme+t'eist+k'ümne[te , kolme+t'eist+k'ümne[id 5 N> 13 Raamat maksab kolmteist eurot. ( )
koma
<koma , koma , koma ; mitmus: koma[d , koma[de , koma[sid 17 S> sõnu, sõnade rühmi või lauseid eraldav märk (,)
kontsert
<k'onts'ert , k'ontserdi , k'onts'erti , k'onts'erti ; mitmus: k'ontserdi[d , k'onts'erti[de , k'onts'ert/e 22 S> muusika avalik esitamine Kontsert toimub 22. detsembril Jaani kirikus. ( ) Lähen homme kontserdile. ( ) Kontserdil esines mitu koori. ( )
● kontserti andma Orkester annab kaks kontserti. ( )
● kontserti kuulama Kuulasin raadiost kontserti. ( )
koosolek
<+ olek , oleku , oleku[t ; mitmus: oleku[d , oleku[te , oleku[id 2 S> üritus, kus rühm inimesi tuleb kokku, et midagi arutada Koosolek algab kell neli. ( ) Koosolek jäi ära ( ) (= ei toimunud).
● juhatuse koosolek, lastevanemate koosolek
● koosolekust osa võtma
kopsupõletik
<+ põlet'ik , põletiku , põlet'ikku , põlet'ikku ; mitmus: põletiku[d , põletik/e , põlet'ikk/e 25 S> põletik kopsudes Vend jäi kopsupõletikku. ( )
● äge kopsupõletik, krooniline kopsupõletik
korsten
<k'orsten , k'orstna , k'orstna[t ; mitmus: k'orstna[d , k'orstna[te , k'orstna[id 2 S> VÕI
<korsten , k'orstna , korsten[t ; mitmus: k'orstna[d , korsten[de , k'orstna[id 8 S> toru moodi asi, mille kaudu suits hoonest välja pääseb Sellel majal on kaks korstent. ( )
vaata pilti maja
korter
<k'orter , k'orteri , k'orteri[t ; mitmus: k'orteri[d , k'orteri[te , k'ortere[id 2 S> grupp eluruume, mis koosneb ühest või mitmest toast ja köögist Majas on kümme korterit. ( ) Üürisin kesklinnas kõigi mugavustega korteri. ( ) Korter nr 27 asub neljandal korrusel. ( )
● ühetoaline korter, kahetoaline korter, kolmetoaline korter
kotlet
<k'otl'et , k'otleti , k'otl'etti , k'otl'etti ; mitmus: k'otleti[d , k'otl'etti[de , k'otl'ett/e 22 S> hakklihast toit, millel on ümmargune või piklik kuju Lõunasöögiks on kotletid ja kartulid. ( )
kraanikauss
<+ k'auss , kausi , k'aussi , k'aussi ; mitmus: kausi[d , k'aussi[de , k'auss/e 22 S> kausi moodi asi kraani all, mille keskel on auk, kust vesi ära voolab (ja mille sees saab nõusid pesta) Panin mustad nõud kraanikaussi. ( )
pilt juurde (oli: vaata kodu vahelehte, seda esialgu ei tule)
kruvi
<kruvi , kruvi , kruvi ; mitmus: kruvi[d , kruvi[de , kruv/e = kruvi[sid 17 S> väike terava otsaga metallist ese, millega saab midagi kinnitada
● kruvisid lahti keerama, kruvisid kinni keerama
saab moodustada: kruvikeeraja
pilt juurde
kumm
<k'umm , kummi , k'ummi , k'ummi ; mitmus: kummi[d , k'ummi[de , k'umm/e 22 S>
1. (ainsuses)tugev materjal, mis venib Hambaarstil olid kummist kindad käes. ( )
2. kõnek kummist ring ratta ümber, näiteks autol või jalgrattal sama mis rehv Kumm läks tühjaks. ( ) Autojuht vahetas kummi ära. ( )
● esimene kumm, tagumine kumm
vaata pilti auto
kutsikas
<kutsikas , kutsika , kutsika[t ; mitmus: kutsika[d , kutsika[te , kutsika[id 2 S> koera poeg Meie koeral on neli kutsikat. ( )
vaata pilti koer vaata piltide lehte loomad
kuu
<k'uu , k'uu , k'uu[d ; mitmus: k'uu[d , k'uu[de = kuu[de , k'u[id = k'uu[sid 26 S>
1. (ainsuses)suur objekt taevas, mis öösel paistab Kuu paistab ja tähed säravad. ( ) Kuu tuli pilve tagant välja. ( )
2. üks kaheteistkümnest aasta osast; ajavahemik, mis kestab umbes 30 päeva Jaanuar on aasta esimene kuu. ( ) Olin kuu aega puhkusel. ( )
● kuu alguses, kuu keskel, kuu lõpus Maksame üüri kuu alguses. ( )
● eelmisel kuul, järgmisel kuul
NB! Kuude nimetused on jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember.
kvartal
<kv'artal , kv'artali , kv'artali[t ; mitmus: kv'artali[d , kv'artali[te , kv'artale[id 2 S> veerand aastat (algusega 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli või 1. oktoober) Maja peab valmima selle kvartali lõpuks. ( )
● esimene kvartal, teine kvartal, kolmas kvartal, neljas kvartal
kärbes
<kärbes , k'ärbse , kärbes[t ; mitmus: k'ärbse[d , kärbes[te , k'ärbse[id 7 S> teatud liiki väike putukas, kellel on kaks tiiba Kärbes lendas aknast välja. ( )
vaata piltide lehte putukad
pilt juurde
kõnnitee
<+ t'ee , t'ee , t'ee[d ; mitmus: t'ee[d , t'ee[de = tee[de , t'e[id = t'ee[sid 26 S> jalakäijate tee, näiteks tänava või maantee ääres Ta astus kõnniteelt sõiduteele. ( ) Pargi kõnniteed tehti korda. ( )
kõrvaklapid pl
<+ kl'app , klapi , kl'appi , kl'appi ; mitmus: klapi[d , kl'appi[de , kl'app/e 22 S> (tavaliselt mitmuses)asjad, mis sa kõrvadele paned, et kuulata muusikat või juttu nii, et teised inimesed seda ei kuule Tal on kõrvaklapid peas. ( )
● kõrvaklappe pähe panema, kõrvaklappe peast (ära) võtma
pilt juurde
kõrvarõngas
<+ rõngas , r'õnga , rõngas[t ; mitmus: r'õnga[d , rõngas[te , r'õnga[id 7 S> ehe, mida kantakse kõrva küljes Naine kannab ilusaid kullast kõrvarõngaid. ( )
● kõrvarõngaid kõrva panema, kõrvarõngaid kõrvast (ära) võtma Panin kõrvarõngad kõrva. ( )
vaata pilti ehted
köögivili
<+ vili , vilja , v'ilja , v'ilja ; mitmus: vilja[d , v'ilja[de , v'ilj/u 24 S> taim või taime osa, mida inimesed söövad, näiteks tomat, kapsas ja kartul sama mis aedvili Turul müüakse juba värsket köögivilja. ( ) Lisasin supile külmutatud köögivilju. ( )
külaline
<külaline , külalise , külalis[t , külalis[se ; mitmus: külalise[d , külalis[te , külalis/i 12 S> inimene, kes on kutsutud kellelegi külla, peole või mõnele muule üritusele Sünnipäevale tuleb palju külalisi. ( )
● kauge külaline, ootamatu külaline; kõrge külaline, tähtis külaline
● külalisi vastu võtma Seekord võttis külalisi vastu direktor ise. ( )
külmutatud
<külmutatud 41 A> toiduainete kohta: hästi külmaks tehtud, et need kauem säiliksid Tegin selle koogi külmutatud marjadest. ( )
● külmutatud köögiviljad, külmutatud kala, külmutatud liha
kütus
<kütus , kütuse , kütus[t ; mitmus: kütuse[d , kütus[te , kütuse[id 9 S> mingi aine, mida põletatakse, et saada soojust ja energiat, näiteks puit, gaas või bensiin Autol hakkab kütus otsa saama. ( )
küüslauk
<+ l'auk , laugu , l'auku , l'auku ; mitmus: laugu[d , l'auku[de , l'auk/e = l'auku[sid 22 S> väikese sibula moodi taim, millel on tugev lõhn ja maitse Prae hakitud küüslauk ja lisa toidule. ( )
vaata piltide lehte köögiviljad
pilt juurde
labidas
<labidas , labida , labida[t ; mitmus: labida[d , labida[te , labida[id 2 S> tööriist maa kaevamiseks Kaevasin labidaga suure augu. ( )
vaata piltide lehte tööriistad
pilt juurde
laev
<l'aev , laeva , l'aeva , l'aeva ; mitmus: laeva[d , l'aeva[de , l'aev/u = l'aeva[sid 22 S> suur sõiduk, millega saab merel pikki reise teha Laev väljub sadamast. ( )
● laeva kapten, laeva meeskond
● laevaga sõitma Sõitsime laevaga Soome. ( )
vaata piltide lehte transport
laht
<l'aht , lahe , l'ahte , l'ahte ; mitmus: lahe[d , l'ahte[de , l'aht/i = l'ahte[sid 22 S> mere, ookeni või järve osa, mis ulatub sügavalt maa sisse Sõitsime üle Soome lahe. ( )
lapsepõlv
<+ p'õlv , põlve , p'õlve , p'õlve ; mitmus: põlve[d , p'õlve[de , p'õlv/i = p'õlve[sid 22 S> aeg, kui inimene on laps Tema lapsepõlv möödus maal. ( )
● muretu lapsepõlv, õnnelik lapsepõlv, raske lapsepõlv
lastekodu
<+ kodu , kodu , kodu ; mitmus: kodu[d , kodu[de , kodu[sid 17 S> asutus, kus elavad lapsed, kelle vanemad on surnud või nende eest ei hoolitse Lastekodusse tuli tööle uus kasvataja. ( )
laud
<l'aud , laua , l'auda , l'auda ; mitmus: laua[d , l'auda[de , l'aud[u = l'auda[sid 22 S>
1. mööbliese, mis koosneb plaadist ja jalgadest ning mille peale saab asju panna Laua ümber istus neli inimest. ( )
● lauda katma (= laua peale nõusid, sööke ja jooke panema) Ema kattis laua tervele perele. ( )
● lauda koristama (= pärast söömist laualt nõusid ära viima) Aitasin sõbral lauda koristada. ( )
saab moodustada: kirjutuslaud
vaata piltide lehte mööbel
pilt juurde
2. pikk ja lame puust tükk, mida kasutatakse ehitusmaterjalina Toas oli laudadest põrand. ( )
laulupidu
<+ pidu , p'eo , pidu , p'ittu ; mitmus: p'eo[d , pidu[de , pidu[sid 18~17 S> väga suur vabas õhus toimuv üritus, kus esineb palju koore. Eestis on laulupeod rahvuslik traditsioon. Käisime laulupeol kogu perega. ( )
laupäev
<+ p'äev , päeva , p'äeva , p'äeva ; mitmus: päeva[d , p'äeva[de , p'äev/i = p'äeva[sid 22 S> nädala 6. päev Sõidame laupäeval maale. ( )
● laupäeva hommikul, laupäeva õhtul
● eelmisel laupäeval, järgmisel laupäeval
lava
<lava , lava , lava ; mitmus: lava[d , lava[de , lav/u = lava[sid 17 S> kõrgem pind teatris või mujal, mille peal näitlejad, tantsijad või lauljad esinevad Etenduse lõpus tuli lavale koor. ( )
lehm
<l'ehm , lehma , l'ehma , l'ehma ; mitmus: lehma[d , l'ehma[de , l'ehm/i = l'ehma[sid 22 S> suur emane loom, keda inimesed kasvatavad, et piima või liha saada Lehm annab piima. ( )
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde, kus näidata ka sarve
NB! Lehma liha kohta kasutame sõnu veiseliha ja loomaliha.
leping
<leping , lepingu , lepingu[t ; mitmus: lepingu[d , lepingu[te , lepingu[id 2 S> dokument, mis määrab õigused ja kohustused osaliste vahel, kes sõlmivad mingi kokkuleppe Leping kehtib kaks aastat. ( )
● lepingu tingimused, lepingu tähtaeg
● lepingut sõlmima Firma sõlmis riigiga lepingu uue maantee ehitamiseks. ( )
● lepingut täitma (= lepinguga võetud kohustusi täitma) Ettevõte ei suutnud lepingut täita. ( )
● lepingule alla kirjutama Mõlemad pooled kirjutasid lepingule alla. ( )
● lepingut pikendama Lepingut pikendati aasta võrra. ( )
● lepingut lõpetama Töötajaga lõpetati leping. ( )
saab moodustada: tööleping
lihavõtted pl
<+ võte , v'õtte , võte[t ; mitmus: v'õtte[d , võte[te , v'õtte[id 6 S> kristlik püha märtsis või aprillis, millega tähistatakse Kristuse surnust üles tõusmist Lihavõtete ajal värvisime mune. ( )
liiv
<l'iiv , liiva , l'iiva , l'iiva 22 S> looduslik aine, mis katab maad näiteks rannas ja kõrbes Lamasime kuumal liival. ( )
● valge liiv, kollane liiv; jäme liiv, peen liiv; kuiv liiv, märg liiv
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |