autojuht
<+ j'uht, juhi, j'uhti, j'uhti; mitmus: juhi[d, j'uhti[de, j'uht/e 22 S> inimene, kes juhib autot või kelle töö on autot juhtida Kas õnnetuses oli süüdi autojuht või jalakäija? () Ta on ministri autojuht. ()

betoon
<bet'oon, betooni, bet'ooni, bet'ooni 22 S> eri ainete segust koosnev ehitusmaterjal, mis muutub õhu toimel kõvaks nagu kivi See sild on betoonist. ()

ekspert
<'eksp'ert, 'eksperdi, 'eksp'erti, 'eksp'erti; mitmus: 'eksperdi[d, 'eksp'erti[de, 'eksp'ert/e 22 S> mingi ala asjatundja (kes aitab vastava valdkonna küsimusi lahendada) Ta on rahvusvaheliste suhete ekspert. ()
● ekspertide hinnang, ekspertide arvamus

elamu
<elamu, elamu, elamu[t; mitmus: elamu[d, elamu[te, elamu[id 1 S> inimestele elamiseks ettenähtud maja Pelgulinna ehitatakse uusi elamuid. ()
saab moodustada: ühiselamu, ridaelamu

elukaaslane
<+ k'aaslane, k'aaslase, k'aaslas[t, k'aaslas[se; mitmus: k'aaslase[d, k'aaslas[te, k'aaslas/i = k'aaslase[id 12~10? S> üks vabaabielu partneritest Tal on uus elukaaslane. ()
● endine elukaaslane, praegune elukaaslane

endine
<'endine, 'endise, 'endis[t, 'endis[se; mitmus: 'endise[d, 'endis[te, 'endis/i = 'endise[id 12~10 A>
1. varem olnud, kunagine Ta on endine politseinik. ()
võrdle praegune, tulevane
● endine abikaasa, endine elukaaslane; endine töökaaslane, endine klassivend, endine klassiõde
2. samasugune nagu varem, ilma muutusteta Kõik jäi endiseks. ()

eraisik
<+ isik, isiku, isiku[t; mitmus: isiku[d, isiku[te, isiku[id 2 S> inimene, kes ei esinda mingit ettevõtet ega asutust Firma peab maksma suuremat trahvi kui eraisik. ()

erakorraline
<+ korraline, korralise, korralis[t, korralis[se; mitmus: korralise[d, korralis[te, korralis/i 12 A> spetsiaalselt (tavalisele lisaks) toimuv või määratud Komisjon kogunes erakorraliseks koosolekuks. ()
● erakorraline meditsiin (= kiire abi andmine haiglas õnnetuse või muu ootamatu raske seisundi korral)

erapooletu
<+ pooletu, pooletu, pooletu[t; mitmus: pooletu[d, pooletu[te, pooletu[id 1 A> mitte kedagi või mitte kumbagi poolt eelistav Kriitika oli erapooletu ja õiglane. () Hääleta kas poolt või vastu, selles küsimuses ei saa erapooletuks jääda. ()

ese
<ese, eseme, ese[t; mitmus: eseme[d, eseme[te, eseme[id 4 S> igasugune konkreetne materiaalne asi Näitusel on väljas ka helilooja isiklikud esemed. () Väärtuslikke esemeid ei tasu autosse jätta. ()

fotograaf
<fotogr'aaf, fotograafi, fotogr'aafi, fotogr'aafi; mitmus: fotograafi[d, fotogr'aafi[de, fotogr'aaf/e 22 S> inimene, kes pildistab või kelle töö on pildistada Käisime kogu perega fotograafi juures. ()

garderoob
<garder'oob, garderoobi, garder'oobi, garder'oobi; mitmus: garderoobi[d, garder'oobi[de, garder'oob/e 22 S>
1. ruum, kus saab riideid hoida Jätsime mantlid garderoobi. ()
● kooli garderoob, teatri garderoob
2. ühe inimese (kõik) riided Tal oleks vaja oma garderoobi täiendada. ()

gripp
<gr'ipp, gripi, gr'ippi, gr'ippi; mitmus: gripi[d, gr'ippi[de, gr'ipp/e 22 S> (tavaliselt ainsuses)nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, köha ja nohu Jäin grippi. () Olin kaks nädalat gripis. ()
● grippi põdema Ta põdes sügisel grippi. ()

haigla
<h'aigla, h'aigla, h'aigla[t; mitmus: h'aigla[d, h'aigla[te, h'aigla[id 1 S> asutus, kus arstid ja õed ravivad inimesi, kes on haiged või vigastatud Mu vend on kopsupõletikuga haiglas. () Ta viidi kiirabiga haiglasse. ()

hall
<h'all, halli, h'alli, h'alli; mitmus: halli[d, h'alli[de, h'all/e 22 A> musta ja valge vahelist värvi Taevas on hall ja vihma sajab. () Vanaisa hakkab halliks minema () (= tema juuksed hakkavad halliks minema).
● hallid silmad, hallid juuksed; hall habe
saab moodustada: helehall, tumehall
vaata piltide lehte värvid
pilt juurde

hammas
<hammas, h'amba, hammas[t; mitmus: h'amba[d, hammas[te, h'amba[id 7 S>
1. üks kõvadest valgetest asjadest suus, mida inimesed ja loomad söömisel kasutavad Hammas valutab. () Hundil on pikad ja teravad hambad. ()
● hambaid pesema Pesen hambaid igal hommikul ja õhtul. ()
● haiged hambad, katkised hambad, tundlikud hambad, terved hambad
vaata pilti nägu
2. kitsas terav tipp mingi tööriista küljes Sae hambad on nüriks läinud. ()

hapukoor
<+ k'oor, koore, k'oor[t, k'oor[de 13 S> (ainsuses)spetsiaalsel viisil hapuks tehtud koor Kas sa supi sisse hapukoort soovid? ()

harilik
<haril'ik, hariliku, haril'ikku, haril'ikku; mitmus: hariliku[d, harilik/e, haril'ikk/e 25 A> tavaline, üldine, sageli esinev Ärkasin harilikul ajal. () Külmad talved on meil päris harilikud. ()
● harilik pliiats (= teatud pliiats, millel on halli värvi sisu)

hauakivi
<+ kivi, kivi, kivi, k'ivvi; mitmus: kivi[d, kivi[de, kiv/e = kivi[sid 17 S> haual olev kivi, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev

heli
<heli, heli, heli; mitmus: heli[d, heli[de, heli[sid 17 S> see, mida sa kuuled sama mis hääl (2 täh) Valgus liigub kiiremini kui heli. () Õuest kostis mingi kahtlane heli. ()

hetk
<h'etk, hetke, h'etke, h'etke; mitmus: hetke[d, h'etke[de, h'etk/i = h'etke[sid 22 S> väga lühike ajavahemik sama mis moment Jõudsin töö viimasel hetkel valmis. () Koosolek on iga hetk algamas. () Oota üks hetk! ()
● praegusel hetkel, käesoleval hetkel

hiir
<h'iir, hiire, h'iir[t, h'iir[de; mitmus: hiire[d, hiir[te, h'iir[i 13 S>
1. väike loom, kellel on pikk saba Kass püüdis hiire kinni. ()
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde
2. vahend, mida inimene käega liigutab, et anda arvutile käske Ostsin uue juhtmeta hiire ja klaviatuuri. ()

mõlemast pildid juurde

hommikune
<hommikune, hommikuse, hommikus[t, hommikus[se; mitmus: hommikuse[d, hommikus[te, hommikus/i 12 A> hommikul esinev, tehtav, toimuv Ta töötab hommikuses vahetuses. () Tere hommikust! ()
● hommikust sööma (= hommikusööki sööma) Sõime hommikust hotelli restoranis. ()

homne
<h'omne, h'omse, h'omse[t; mitmus: h'omse[d, h'omse[te, h'omse[id 2 A S>
1. A tänasele päevale järgneval päeval tulev, toimuv jne Homne koosolek jääb ära. () Artikkel ilmub homses ajalehes. ()
võrdle eilne, tänane
2. S tänasele päevale järgnev päev Alates homsest hakkab lund sadama. ()

hooaeg
<+ 'aeg, aja, 'aega, 'aega; mitmus: aja[d, 'aega[de, 'aeg/u = 'aega[sid 22 S> teatud aeg aastas, millal tegeletakse mingi kindla tööga, spordialaga, kunstiga vms Teatri tänavune hooaeg algab uue etendusega. ()
● hooaja algus, hooaja lõpp
● eelmisel hooajal, viimasel hooajal, järgmisel hooajal, uuel hooajal

hunt
<h'unt, hundi, h'unti, h'unti; mitmus: hundi[d, h'unti[de, h'unt/e 22 S> hall metsloom, kes on koera moodi ja sööb liha Hunt murdis kitse maha. ()
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde

hääl
<h'ääl, hääle, h'ääl[t, h'ääl[de; mitmus: hääle[d, hääl[te, h'ääl[i 13 S>
1. heli, mida sa rääkides või lauldes teed Ta karjus kõva häälega. () Ära tõsta häält! ()
● peenike hääl, kõrge hääl; jäme hääl, madal hääl; vali hääl, vaikne hääl
2. see, mida sa kuuled sama mis heli Mootor tegi imelikku häält. ()
3. arvamus, mida sa hääletades avaldad Hääled jagunesid kahe kandidaadi vahel pooleks. () Kolm häält oli poolt ja kuus vastu. ()
4. (ütleme hääles või häälest ära selle kohta, kas pilli helid on või ei ole õigetel kõrgustel) Klaver on hääles/häälest ära. ()

ID-kaart
<+ k'aart, kaardi, k'aarti, k'aarti; mitmus: kaardi[d, k'aarti[de, k'aart/e 22 S> (elektrooniline) isikutunnistus ID-kaart kehtib viis aastat. () Pangas pidi ID-kaarti näitama. ()

ilus
<ilus, ilusa, ilusa[t; mitmus: ilusa[d, ilusa[te, ilusa[id 2 A>
1. väga kena, kaunis Ta on väga ilus naine. () Aknast avanes ilus vaade. () Täna on ilus ilm () (= päikeseline ilm).
vastand inetu (1 täh)
2. hea, viisakas Valetada pole ilus. ()
vastand inetu (2 täh)

ilutulestik
<+ tulest'ik, tulestiku, tulest'ikku, tulest'ikku; mitmus: tulestiku[d, tulestik/e, tulest'ikk/e 25 S> meelelahutuseks mõeldud raketid, mis kõrgel õhus värviliste tulede ja valju häälega plahvatavad Kontsert lõppes suure ilutulestikuga. ()