endine
<'endine, 'endise, 'endis[t, 'endis[se; mitmus: 'endise[d, 'endis[te, 'endis/i = 'endise[id 12~10 A>
1. varem olnud, kunagine Ta on endine politseinik. ()
võrdle praegune, tulevane
● endine abikaasa, endine elukaaslane; endine töökaaslane, endine klassivend, endine klassiõde
2. samasugune nagu varem, ilma muutusteta Kõik jäi endiseks. ()