Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Leitud 27 artiklit

aba+kala zool

el`ektri+kala zool nt elektriangerjas, -säga, -rai

ema+kala zool (merekala); üldkeeles ka tähenduses: emane kala, vrd oskuskeeles emaskala

imi+kala zool imikettaga teise kala, merelooma v laeva külge kinnituv kala

kala <17u: kalu ja kalasid>. Püüab kala, kalu. Kala hakkab õnge, näkkab, võtab. Puhastab, rapib, roogib kala v kalu. Läheb kalale, käib kalal, tuleb kalalt. Söödab üle parda kalu hrl ülek (oksendab). Vana kala ülek kogenud inimene. Tunneb end nagu kala vees (hästi), nagu kala kuival (abitult). Püüab sogases vees kalu ülek kasutab segast olukorda enda huvides. Akvaariumi+kala, jõe+kala, mere+kala, magevee+kala. Peen+kala, prügi+kala, püügi+kala, vääris+kala. zool: karp+kala, kuld+kala, lend+kala, mõõk+kala. Rööv+kala, lepis+kala. Siia+kala siig, valas+kala vaal. Elus+kala, soola+kala, suitsu+kala. Kala+maim, kala+liha, kala+luu, kala+rood <-r`oo> = kala+roots <-rootsu> kala selgroog, kala+mari <-marja>, kala+niisk, kala+soomus, kala+rapped. Kala+kaste <-k`astme>, kala+konserv, kala+liim, kala+supp. Kala+maksa+õli. Kala+laev, kala+paat, kala+sadam, kala+tõke, kala+veed mitm, kala+võrk. Kala+vastaline (rannas), kala+saak, kala+loomus, kala+õnn püügiõnn kalastamisel. zool: kala+kajakas, kala+kotkas. Kala+tööstus, kala+majandus kalandus, kala+teadus ihtüoloogia. Kala+rikas = kala+rohke, kala+vaene. Kala+soolamine, kala+suitsutamine, kala+töötlemine. Kalal käik = kalal+käik

karbi+kala karbis müüdav kala. Vrd k`arp+kala

k`arp+kala zool karp. Vrd karbi+kala

karva+kala nalj hüljes

l`end+kala veest välja hüppav ja õhus liuglev troopikakala

libe+kala etn tuhavees pehmeks leotatud kala; libeda nahaga kala, hrl lutsu kohta; ka ülek

l`uu+kala zool. Kalade klass luukalad

Mahhatškala [mahhatškal`aa] <26: kuhu -sse> linn Venemaal, Dagestani pealinn

n`õrk+soola+kala vähese soolaga, nõrgalt soolatud kala

p`eegel+k`arp <-karbi>, p`eegel+k`arp+kala

prügi+kala väheväärtuslik (väiksem) kala; ülek pisisuli (vastandina suuremale kurjategijale)

põhja+kala zool veekogu põhjas elav kala

Sakala <1: kuhu -sse>

siia+kala siig

s`iirde+kala (kes rändab kudema merest magevette v mageveest merre)

soola+kala soolatud kala. Õrn+soola+kala

s`oom+kala tööstuses ja kaubanduses kasutatav mageveekalade kogunimetus. Suur+soomkala nt haug, koha, latikas, väike+soomkala nt ahven, koger, säinas, särg

soomus+k`arp <-karbi>, soomus+k`arp+kala

suitsu+kala suitsutatud kala, nt suitsulest, -lõhe

tin'di+kala seepia; tint1

turva+kala turb

valas+kala vmo vaal (vaala)

vääris+kala. Vääriskala+kasvatus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur