Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

h`aige <1>. Haige laps. Jäin haigeks. Läksin haigest peast, haigena v haigelt tööle. Lamaja, surija haige. Arst kuulab haiget. Põlv teeb haiget, sain haiget. Oli haige selle mehe järele ülek. Pool+haige, puru+haige. Suhkru+haige, vähi+haige, oskuskeeles täpsemad suhkur-, vähktõbine. Gripi+haige, kopsu+haige, sugu+haige, vaimu+haige, mere+haige, nakkus+haige, voodi+haige. Astma+haige astmaatik, skisofreenia+haige skisofreenik. ülek: raamatu+haige, spordi+haige, televiisori+haige. Haige+kittel, haige+tuba, haige+ravitseja vmo = haige+talitaja vmo põetaja

hiljaks <keskv hiljemaks, üliv kõige hiljemaks>. Jäin hiljaks hilinesin. Ära jää hiljemaks kui kell kaksteist (kauemaks). Hiljaks+jäämine

maha j`ääma. Ei jää isast sammugi maha. Jäin rongist maha. Oled ajast maha jäänud. Maha jäänud = maha+jäänud majandus. Maha+jääja, maha+jäämine, maha+jäänu

mere+h`aige. Jäin merehaigeks

p`ilk <22e: pilgu, p`ilku>. Heidab pilgu kellale. Pilgu+heide <-h`eite> = pilgu+heit. Lõi pilgu maha, langetas pilgu. Laskis pilgul toas ringi käia. Pilku köitvad, püüdvad = pilgu+püüdjad sääred. Vaatab asjale teise pilguga suhtub asjasse teisiti. Mõõtis naist pika pilguga. Esimesel pilgul = esma+pilgul tundus, et .. Armastus esimesest (silma+)pilgust. Vaatab neidu armunud pilgul v pilguga. Jäin pilguks (ajaks) mõttesse (hetkeks, natukeseks). Kõõr(d)+pilk, kõrval+pilk; ülek: kala+pilk, kotka+pilk, kulli+pilk. Pilk+kile <-kile> zool (silmal), pilk+kõhr anat (kõris)

päri millega nõus; mingi liikumisega samas suunas. Jäin, olen otsusega päri. Kas oled vastu või päri? Kas tuul, vool on päri või vastu? Päri+tuul, päri+vool <-voolu>. Tüüris laeva päri+tuult, päri+vett = päri+voolu, päri+jõge. Vili õõtsus tuule päri harv. Päri+olek

unine <10: -se>. Jäin uniseks. Unine, unise+võitu väikelinn. Uniselt

vabandus <11: -e>. Palus sõbralt oma sõnade pärast v oma sõnade eest vabandust. (Palun) vabandust, et ma hiljaks jäin. Esitab vabandusi. Mis sul enda vabanduseks öelda on? Vabandus+kiri, vabandus+palve

õnnetu <1>. Õnnetu juhus, armastus. Õnnetul kombel jäin rongist maha. Külalised tulid õnnetul ajal (ebasobival). Need õnnetud, õnnetukesed ei saanud varjupaika

õnnetuseks kahjuks, õnnetul kombel. Õnnetuseks jäin haigeks

üles. Sõidab mäest üles. Jookseb trepist üles ja alla, üles-alla. Sõudsime jõge mööda üles, üles+jõge (vastuvoolu). Luiged sööstsid üles (õhku). Käed üles! Korja asjad (maast) üles. Riputas kardinad üles (ette). Upitab posti üles (püsti). Hüppas toolilt üles (püsti). Haris maa üles (tegi põllumaaks). Ehmatasin telefonihelina peale unest üles. Laulsime sünnipäevalast üles. Jäin veel natukeseks üles (ärkvele). Kriitika alt üles alluvate kriitika ülemuste kohta. Vaatab õpetaja poole alt üles (austab ja imetleb). Üles harutama, kasvama, kiitma, märkima, otsima, pooma, rivistama, sulama. Üles paistetanud = üles+paistetanud jalg. Üles küntud = üles+küntud maa. Üles+harimine, üles+kasvatamine, üles+vinnamine. Silmade üles+loomine (varrastega kudumisel). Üles+vise, üles+minek, üles+poodu poodu. Vt ka üles ajama, üles `andma, üles `astuma, üles ehitama, üles j`ooksma, üles k`eerama, üles kihutama, üles kirjutama, üles kruvima, üles k`utsuma, üles lugema, üles l`ööma, üles n`äitama, üles `ostma, üles panema, üles puhuma, üles s`eadma, üles tegema, üles tulema, üles tunnistama, üles t`õstma, üles t`õusma, üles t`öötama, üles v`õtma, üles `ütlema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur