Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

a+, täishääliku ees an+ mitte-, eba-. A+sümmeetria, a+loogiline, a+normaalne, an+orgaaniline

`abt <22e: abti, `abti> katoliku mungakloostri ülem

`ait <22u: aida, `aita>. Kauba+ait, vilja+ait, magasi+ait magas, valla varuvilja ait, riide+ait, vara+ait. Sadama+ait, sammas+ait. Aida+esine, aida+kahjur hoidlakahjur, aida+lakk <-laka> = aida+pealne, aida+raamat (aidamehel), aida+trepp, aida+võti. Ait+kuivati

`akt <22e: akti, `akti> toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust; kunst alasti inimkeha kujutis; vmo vaatus. Tahte+akt, vaenu+akt, vägivalla+akt vägivallategu, terrori+akt. Sugu+akt suguühe. Üleande-vastuvõtu+akt, vrd tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Ekspertiisi+akt, kinke+akt, perekonnaseisu+akt, tööõnnetus+akt, õigus+akt, normatiiv+akt. Mees+akt, nais+akt. Akti+kaaned mitm, akti+mapp <-mapi>, akti+raamat (aktide sissekandmiseks). Akti+foto, akti+joonistus, akti+maal

`alt. Laua alt. Varju alt varjualusest. Kaevati rusude alt välja. Rinde alt valutab. Hoiab käe alt kinni. Meistri käe alt on läbi käinud palju noori. Lähenes küsimusele uue v teise nurga alt. Kao mu silma alt! Müüb hõlma alt v alt+hõlma. Hüppas alt ära ülek taganes ootamatult lubadusest. Alt orust. Lõi kastil põhja alt. Võttis suusad alt. Hoia alt! Ulu+alt. Alt+pere, alt+uks alumise korruse välisuks, alt+valgustus; sport: alt+hoie, alt+võte. Vt ka `all, `alla; `alt minema, `alt t`õmbama, `alt vedama

`al't <22e: al'di, `al'ti> madal nais- v poisihääl; madala registriga keel- v puhkpill. Kontra+alt madalaim naishääl. Aldi+laulja = alt. Aldi+mängija, aldi+võti. Alt+sopran, alt+tenor. Alt+saksofon, alt+viiul vioola

`alt minema argi sisse kukkuma, petta saama. Läks korterivahetusega, omadega alt. Alt+minek

`alt t`õmbama argi tüssama, haneks tõmbama. Alttõmbamise küsimus konksuga küsimus

`alt vedama argi petma, nt lubadust täitmata jättes. Vedas mind oma lubadustega alt. Alt+vedamine

`an'd <22e: anni, `an'di> annetus, kink; anne, andekus; hrl liitsõna järelosana andmine; mitm etn veimed v veimevakk, annivakk. Looduse, sügise annid = loodus+annid, sügis+annid. Mee+and, piima+and, mere+and, jumala+and, ohvri+and. Tal on keelte peale andi. Kõne+and, laulu+and. Andeks+and, märgu+and

an'ti+ vastu-, vastas-, vastand-: anti+aatom, anti+passaat vastupassaat, anti+ensüüm (ensüümi tegevust pidurdav aine); -vastane: anti+demokraatlik demokraatiavastane, anti+moraalne kõlblusvastane, anti+seismiline maavärinakindel

`ants. Asi ants argi (ja) asi (on) korras, jutul (on) lõpp

art artikkel

`ast <22e: astu, `astu> luul astumine, samm. Jalgade ast = jala+ast

at aastatuhat; tehn tehniline atmosfäär

at. At sa sinder, pagan, kurivaim!

At keem astaat

`att <22e: atu, `attu> etn Hiiu naise kotjas peakate

`aut <22e: audi, `auti> palli v litri sattumine väljapoole mänguväljaku piire. Lõi palli auti. Olen täna audis argi (omadega läbi)

`ent aga, kuid. Jutt oli lühike, ent tabav

h`an't <22e: han'di, h`an'ti>. Soome-ugri rahvas handid

j`an't <22e: jan'di, j`an'ti> sekeldus; tembutus, rumal nali; naljamäng, farss

k`an't <22e: kan'di, k`an'ti; seisundivorm k`an'tis>. Kuue kandiga mutter = kuus+kant+mutter. Raius palgid kanti, palk on kantis (täisnurkne). Asja arutati mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Siia kanti, siin kandis, siit kandist. Põlva kandi mees, oma+kandi+mees. Kaunistus+kant, palistus+kant, ääre+kant, rull+kant, diagonaal+kant. Kodu+kant. Poom+kant mets. Kant+ kanditud, tahutud: kant+kivi, kant+palk <-palgi> pruss. vmo: kant+süld, kant+jalg, kant+mõõt kuupsüld, -jalg, -mõõt

l`an't <22e: lan'di, l`an'ti> kal veoõng, vedel (vedeli). Läheb landile argi (saamale, saama peale)

m`ant murdes juurest. Käib ühe mant teise manu. Vt ka man, manu

m`an't <22e: man'di, m`an'ti> vmo koor (koore). Riisub piima pealt manti. On osanud igast ärist manti võtta ülek (parema osa endale saada)

mnt maantee

nt näiteks

p`an't <22e: pan'di, p`an'ti> tagatisvara. Panen maja, sõrmuse panti (pandin). Annan oma pea pandiks ülek olen täiesti kindel. Töö on edu pant. jur: kinnis+pant, vallas+pant, nt käsi+pant, register+pant, kommerts+pant; pandi+andja pantija, pandi+pidaja = pandi+võtja, pandi+õigus. Pant+kiri, pant+vara = pant

r`an't <22e: ran'di, r`an'ti> serv, äär, ääris. Randiga müts, saapad. Randiga lõigatud juuksed (kuklal sirge serv). Päevitusriietest jäid kehale randid. Rant+tald (jalatsil), rant+kirves arheol

s`an't <22e: san'di, s`an'ti; keskv san'dim ja argi san'dem, üliv kõige san'dim>. Süda on sant (iiveldab). Liha läheb sandiks (rikneb). Ta on üks sant inimene (halb). Jäi sõjas sandiks (sandistus). Anna sandile viis senti. Pool+sant, puru+sant. Valla+sant. Kadri+sant, mardi+sant. Sandi+elu vilets põli

v`an't <22e: van'di, v`an'ti> mer, eh masti küljelt toestav tross. Teras+vant. Vant+kraana tehn, vant+sild

Xi’an [s'i`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Hiinas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur