|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
aabe <6: `aape, aabet> kirjatäht
aade <6: `aate, aadet> ülev mõte. Vabaduse, karskuse aade = vabadus+aade, karskus+aade. Aate+kaaslane, aate+mees
aare <6: `aarde, aaret> (peidetud) väärisvara; ülek miski v keegi väga väärtuslik. Hõbe+aare, kuld+aare. Kunsti+aare, kultuuri+aare, vaimu+aare
aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} → vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla
Aga [ag`aa] <26: kuhu -sse> haldusüksus (Aga Burjaadi ringkond) Venemaal Taga-Baikali krais
ag`aa <26> (väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel Osmani impeeriumis)
ag`aam <22e: agaami, ag`aami> zool (sisalik)
ag`aav <22e: agaavi, ag`aavi> bot (ilu- ja kiutaim). Agaavi+siirup
agan <2: -a; hrl mitm> ka ülek keegi v miski tühine, tähtsusetu. Odra+aganad, rukki+aganad. Agana+leib (peenestatud aganaid sisaldav)
agar <2e: -i>, agar-agar <agar-agari> merepunavetikaist saadav želatiinitaoline aine. Est+agar agarikust saadav agaritaoline aine. Agar+sööde <-s`öötme> (bakterite kasvatamiseks)
alane1 <10: -se> mingi alaga seotud. Germaani keelte alane uurimus uurimus germaani keelte kohta. Sageli liigne: keskkonnakaitse+alane konverents, parem keskkonnakaitse konverents; matemaatika+alane mõiste, parem matemaatika mõiste; bioloogia+alane ajakiri, parem bioloogiaajakiri
alane2 <10: -se> etn naiste rahvarõiva alläär. Seeliku, käiste alane. Punase alasega põll
Anapa [an´apa] <16: kuhu -sse> linn Venemaal
Ape <16: kuhu -sse> Hopa lätikeelne nimi
ar`app <22e: arapi, ar`appi> vmo, argi haarang
hape <6: h`appe, hapet> (keemiline ühend). Askorbiin+hape, boor+hape, oblik+hape = etaandi+hape, piim+hape, rasv+hape, sidrun+hape, sipelg+hape = metaan+hape, sool+hape = vesinikkloriid+hape, väävel+hape, äädik+hape = etaan+hape. Happe+kindel, happe+kindlus, happe+lembene, happe+rikas happekas, happe+vaba
k`aape vt kaabe <k`aape>
lape1 <6: l`appe, lapet, l`appesse ja l`appe> murdes lapatud v sebitud olek. Paneb köie lappesse, köis on lappes
lape2 <6: l`appe, lapet, l`appesse ja l`appe> murdes (värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg. Ukse lappe v lappesse ukse kõrvale (sisse- või väljapoole). Ukse lappes ukse kõrval
vape <6: v`appe, vapet> vappumine. Naeru+vape. Vappe+külm med
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|