|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
Adila <1: kuhu -sse>
`ahmima <28: `ahmida, ahmin> korduvalt ahmama; ahnelt enda valdusse haarama v haarata püüdma. Ahmib raamatuid sülle, süle täis. Ahmis kätega õhku. Leegid ahmivad katust. Ahmis pärast kiiret tõusu õhku (hingeldas, hingas sügavasti sisse). Ahmib lugeda
aina üha, muudkui, ainult; lausa, päris. Aina üks ja sama jutt. Läheb aina külmemaks. See tuleb asjale aina kasuks. Uhked keed ‒ ja kõik aina kullast
`Ambla <1: kuhu -sse ja `Ambla>
`ambra <1> farma (loomne lõhnaaine)
am`iid <22e: amiidi, am`iidi> (lämmastikuühend). Amiid+side <-sideme>. Sulfoon+amiid farma
am`iin <22e: amiini, am`iini> (lämmastikuühend). Glükoos+amiin
amiš <2e: -i> relig. Amišid (USA usulahk)
Anija <1: kuhu -sse ja -le>
Apia <1: kuhu -sse> Samoa pealinn
asima <27> murdes kahmama, rabama. Asis vilja, koti sülle. Asis mehel rinnust kinni
Atika <1: kuhu -sse>, Attikí kr Kreeka maakond
Hamina <1: kuhu -sse> linn Soomes
Jamaica [jam´aika] <16: kuhu -sse ja -le> riik ja saar Lääne-India saarestikus
mida vt mis
mina ases <0: mina ja ma, minu ja mu, m`ind, minusse ja m`usse, minus ja mus, minust ja m`ust, minule ja m`ulle, minul ja mul, minult ja m`ult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga ja muga; mitm meie ja me, meie ja me, m`eid, m`eisse, m`eis, m`eist, m`eile, m`eil, m`eilt, m`eiks ja meieks, meieni, meiena, meieta, meiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti m`ulle, mul) ka rõhulises>. Minust jäi ta sinna kui lahkusin, jäi tema sinna. Mis ta must arvab? Tule muga kaasa. Miks mulle ei anta, kui talle antakse? Oh sa mu meie, kus oli alles pidu! Hakkame koos lõbustama {meie} → oma kalleid külalisi. {Meil teiega} → meil tuleb lahku minna, meie peame lahku minema. Minu+aegne, meie+aegne. Minu+poolne, meie+poolne abi, parem minu, meie abi
mina nimis <17>. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Minu parem mina. Teine mina varjatud loomus. kirj: mina+jutustaja, mina+kangelane, mina+tegelane, mina+vorm
mina’ks vmo kas mina
mina’p just mina. Mina’p see olengi, keda sa otsid
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|