Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

`aas1 <22u: aasa, `aasa> silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel. Nöör seoti aasa. Pani haagi aasa, haak on aasas. Jänes lidub haake ja aasu tehes. Liuglev aas v aas+sõlm (kinnilibisev) ja surnud aas v aas+sõlm (kinnilibisematu). Jaki haagid ja aasad. Akna+aas, ukse+aas. Nööbi+aas, rihma+aas (nööbi, rihma hoidmiseks). Metall+aas, niit+aas, nöör+aas. Aasa+kujuline kinnis = aas+kinnis

`aas2 <22u: aasa, `aasa> rohumaa, niit (niidu). Jõe+aas, mägi+aas, alpi+aas. Aasa+hein, aasa+lill. bot: aas+lina, aas+-jürilill, aas+kannike, aas+šampinjon; zool: aasa+sisalik, aasa+triinu

ABS auto ingl anti-lock braking system (blokeerumatud pidurid)

`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm

ais muus la-diees

`aps <22e: apsu, `apsu> argi, apsakas <2: -ka, -kat> argi eksitus, viga, eksimus. Tegi väikese apsu v apsaka

ar araabia keeles

Ar keem argoon

are <2: -da> selge, selgesti eristatav, kindlapiiriline. Aredalt. Aredus

Are <16: kuhu -sse>

`arg <22u: ara, `arga; keskv arem, üliv kõige arem>. Poiss lõi araks (hakkas kartma). Ara verega = ara+vereline mehike. Naiste+arg, inim+arg. Aralt

ARK autoregistrikeskus (varem); argi maanteeameti teenindusbüroo

arm armeenia keeles

`arm <22e: armi, `armi> haava jälg. Põletus+arm, kuuli+arm, rõuge+arm, lehe+arm bot. Arm+kude med

`arm <22e: armu, `armu>. On armu poolest v pärast, perenaise armust majja võetud (armulikkusest). Poeet jumala armust, vrd jumala+arm relig armulaud. Kurjategijale anti armu. Leidis ülemuse silmis armu, sai ülemuse armu osaliseks. Ei andnud endale armu ei säästnud end. Armuta kohtlemine (armutu). Taevane arm! Armastus: armu+elu, armu+intriig, armu+leek, armu+lugu = armu+seiklus = armu+romaan, armu+piin, armu+suhe, armu+sõna, armu+rikas = armu+rohke, armu+vaene. Halastus: armu+paluja, armu+andmine

`arp <22e: arbu, `arpu> folkl: nõiatrumm; (nõidus- v ennustusvahend). Arbu+lööja arbuja

`arst <22e: arsti, `arsti>. Läks arsti juurde v arstile, käis arsti juures v arstil. Hamba+arst, silma+arst, kõrva-nina-kurgu+arst. Laste+arst pediaater, naiste+arst günekoloog, meeste+arst androloog, vrd nais+arst, mees+arst (arst on naine, mees). Looma+arst veterinaar. Pere+arst, eri+arst, kooli+arst. Ihu+arst, ime+arst, nurga+arst vmo (isehakanu). {Arst-narkoloog} → narkoloog, narko+arst; {arst-laborant} → labori+arst. Arsti+kabinet, arsti+riist, arsti+rohi ravim, arsti+teaduskond

art artikkel

aru1 <17> kuiv rohumaa, arumaa. Loo+aru, nõmme+aru. Aru+niit <-niidu> = aru+heinamaa, aru+kask bot, aru+luste bot, aru+sisalik zool

aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)

aru `andma selgitama, seletama; aruandega esinema. Andis oma tegudest aru. Annab valijaile aru. Tegutses endale aru andmata. Aru+andja

aru pidama (järele) mõtlema, kaalutlema; arutlema. Näis ettepaneku üle aru pidavat. Pidasid isekeskis aru, mida teha. Kratsis aru+pidavalt kukalt. Aru+pidamine

aru s`aama mõistma, taipama. Ei saanud naljast aru. Noogutas aru+saavalt

`arv <22e: arvu, `arvu>. Numbritega v sõnaga kirjutatud arv. Suur v väike arv, arv suureneb v väheneb, kasvab v kahaneb. Rahva+arv, trüki+arv, aasta+arv. Täis+arv, murd+arv, naturaal+arv, kümnend+arv. Põhi+arv, järg+arv, paaritu ja paaris+arv. Näit+arv, suht+arv. Arvu+jada, arvu+sümboolika, arvu+süsteem; arvu+rohke = arvu+rikas arvukas. Arv+andmed, arv+joonis, arv+suurus, arv+telg, arv+väärtus. Suurel, tohutul arvul tohutult, palju. Turniir on arvult, parem järjekorras viies

as muus la-bemoll

As keem arseen

AS aktsiaselts

`ass hass (koera ässitamiseks)

ass assistent

`as's <22e: assi, `assi> (vankri) telg. Puu+ass, raud+ass

`aus <2: `ausa>. Üdini, läbini, kristalselt aus. Olen sinu vastu aus. Aus nimi hea maine. Pidu oli aus argi (väärt). Eba+aus

Kars [k`ars] <22e: Karsi; kuhu K`arsi> linn Türgis

krs korrus

Mrs ingl missis, mistress (proua)

p`ars <14: parre, p`art, p`arde (ja parresse); parte, p`arsi; hrl mitm> rehetoa taladel asetsev latt. Partele v parsile = parte+pealsele kuivama pandud vili. Vili kuivas partel v parsil. Ahe lasti partelt v parsilt alla. Pars+lagi. Parre+palk <-palgi> rehetoa tala

srs seersant

v`ars <14: varre, v`art, v`arde (ja varresse); varte, v`arsi>. Lehe+vars, lille+vars, oa+vars, pohla+vars, rabarb(e)ri+vars, vaarika+vars, õuna+vars, roni+vars. Kaste+vars bot (rohttaim). Keder+vars; kirve+vars, lusika+vars, luua+vars, piibu+vars, piitsa+vars. Käsi+vars, küünar+vars, õla+vars. bot: varre+lüli, varre+sõlm. Varre+põletik (taimehaigus), varre+öölane zool (liblikas). Vars+piste tkst, vars+pistik aiand, vars+köögivili, nt vars+petersell

`õrs <14: õrre, `õrt, `õrde (ja õrresse); õrte, `õrsi>. Riputas vihad õrrele kuivama. Ennast täis nagu kukk õrrel. Õrre+kana

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur