|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
`aim <22e: aimu, `aimu> (eel)aimus; ebamäärane kujutlus. Õnne, surma aim. Mul on selline aim, et midagi juhtub. Andis mulle juhtunust aimu, veidike aimu mul asjast on. Tal polnud juhtunust aimugi, vähematki aimu, õrna aimugi
asi <24u: asja, `asja; `asju ja `asjasid>. Milles asi (seisab, on)? Asjade käik = asja+käik, asjade seis = asja+seis. Haigus on tõsine asi, vrd tõsi+asi fakt, tõik. Asjast huvitatud isikud, parem asja+huvilised isikud. Asi on sant, asjad on halvad v halvasti. Asi iseeneses filos. Vana laud ajab asja ära, on asja eest v asjaks, käib asja ette. Mul on teile, teie juurde asja. Tulin asja pärast, isiklikes asjus. Mis see minu asi on v see pole minu asi v mul pole sellega asja see ei puutu minusse. Tegi asja otsis millekski põhjust. Läks asjale (loomulikke vajadusi õiendama), käis asjal. Mis asja sa karjud (miks)? Temast pole töö juures asja, pole suuremat asja tööd tegema. Need pole suured asjad prillid. Lõpeta töö ja asi ants, tahe v vask argi. Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi v sedapsi euf tüdruk on rase. Asja ees, teist taga põhjuseta. Võtab oma seitse v kümme asja ja läheb (kogu kraami). Nips+asi = ilu+asi, tarbe+asi, mängu+asi lelu, uhkus(e)+asi, hõbe+asi. Maitse+asi, üksik+asi, ime+asi, tühi+asi, pisi+asi, süü+asi, kohtu+asi, ameti+asi, era+asi; nuku+asjad, perekonna+asjad, armu+asjad, raha+asjad, sise+asjad, välis+asjad. Asja+kord vmo olukord
eri+`arvamus. Mul on asja kohta v asjast oma eriarvamus, vrd igaühel on eri arvamus
erutuma <27>. Erutub igast tühjast asjast, iga tühja asja pärast (satub ärevusse, ärritub)
huvitama <27>. Poissi huvitab füüsika, poiss on huvitatud füüsikast. Asjast huvitatud isikud, parem asjahuvilised isikud
huvitatus <11 (ja 9): -e> huvitatud olek. Asjast huvitatus oli vähene (huvi asja vastu). Materiaalne huvitatus, parem aineline huvi. Tõsta huvitatust (millestki) paberl suurendada huvi (millegi vastu)
kahetsetavalt kahetsusväärselt. Tean sellest asjast kahetsetavalt vähe
n`ii+v`õrd. Ei taha sellest rääkidagi, niivõrd on ära tüüdanud. Niivõrd ilusast asjast on kahju loobuda. Püüab aidata, niivõrd kui võimalik (on). Tüdruk ei olnud niivõrd õnnetu, kuivõrd väsinud
n`umber <2e: n`umbri, n`umbrit>. Oskab araabia ja Rooma numbreid. Ülesanne number üks esimene ülesanne; ülek tähtsaim ülesanne. Esimese numbri töömees ülek (väga hea). Maja ülesleidmine oli omaette number. See number ei lähe sul läbi (kavatsetu ei õnnestu). Ära tee tühjast asjast numbrit ülek (ära puhu üles, suureks). Auto+number, järje(korra)+number, kinga+number, konto+number, maja+number, riidehoiu+number, siht+number, suurus+number, telefoni+number, õnne+number. Hotelli+number, luksus+number. Laulu+number, leiva+number ülek, nalja+number, tõmbe+number. Ajalehe+number, eri+number, kaksik+number, märtsi+number. Numbri+ketas (telefonil), numbri+laud (kellal, mõõteriistal), numbri+märk <-märgi>, numbri+saun, numbri+silt (majal), numbri+tuba (hotellis), numbri+tuli (autol, majal), numbri+vai (maamõõtmisel). Number+arvuti digitaalarvuti, number+info, number+kood, number+lugem, number+mõõteriist, number+kiri muus numbritega märgitav noodikiri
oma+m`oodi. Igaüks sai asjast omamoodi aru. Omamoodi huvitav lugu
p`iiksama <29: piiksata, p`iiksan>, piiksatama <27> korraks piiksuma. Ei julge asjast kellelegi piiksata(da) (iitsatada). Piiksatus
positsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> asend, asetus, asupaik; sotsiaalne seisund; seisukoht, vaatepunkt. Rügement kaitses oma positsioone. On kõrgel positsioonil, on positsiooniga, positsioonikas inimene. Räägib asjast kõrvaltvaataja positsioonilt. sõj: tule+positsioon, laske+positsioon, kaitse+positsioon; positsioon+kaitse <-k`aitse>, positsiooni+sõda kaevikusõda (vastandina manöövrisõjale). Liidri+positsioon, juht+positsioon, võtme+positsioon ülek. Positsiooni+mäng (males, kabes)
s`aama <37i: s`aada, s`aan, saame, s`ain, saime, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud>. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus jaamahoone {saab olema} → tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema} → on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema} → need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma} → toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud} → süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru s`aama, jagu s`aama, k`okku s`aama, k`ätte s`aama, l`ahti s`aama, läbi s`aama, maha s`aama, m`ööda s`aama, pähe s`aama, s`isse s`aama, s`urma s`aama, t`eada s`aama, t`oime s`aama, üle s`aama, `ümber s`aama
s`elgus <11 ja 9: -e>. Piirjoonte selgus. Pealtnägijate seletused tõid loosse selgust. Jõudsime v saime selgusele, mis oli juhtunud. Sain asjas v asja kohta selgust, mul on asjast v asja kohta selgus käes. Eba+selgus
sõna <17u: sõnasse ja s`õnna; sõnu ja sõnasid>. Ava+sõnna sattus viga. Ministri sõnul, ministri sõnade järgi v kohaselt ministri ütluse järgi v ütlemist mööda, parem kui vastavalt ministri sõnadele. Sõna tõsises v otseses mõttes. Sõna lausumata. Asjast ei räägitud poolt sõnagi, poole sõnagagi (mitte vähimatki). Ütles selge sõnaga v sõna+selgelt v otse+sõnu, et .. Palub sõna. Saadab, toob, viib meestele koosolekust v koosoleku kohta sõna (teate). Jäta talle sõna. Sidetehnika viimane sõna moodsaim sidetehnika. Sõna libiseb v kukub suust. Sõnad surevad suus v huulil. Sõna jääb v sõnad jäävad kurku kinni, ei saa sõna suust. Tema käest osta sõna suust ülek ta on visa rääkima. Võttis v püüdis mind sõnast, hakkas v haaras v võttis mu sõnast kinni. Hakkas mu sõnade külge noris mu jutu kallal. Sööb oma sõnu, taganeb oma sõnadest. Võtab oma sõnad tagasi. Pillub v loobib sõnu (tuulde), teeb v kõlksutab sõnu, teeb tühje sõnu. Seab sõnu (ritta), seab oma mõtted sõnule v paneb sõnadesse. Loeb lapsele sõnad peale (manitseb). Paneb sõnad suhu õpetab, mida öelda. Kiidu+sõna, õpetus+sõna, tarkus(e)+sõna, tänu+sõna, vägi+sõna = vande+sõna, vana+sõna. Mehe+sõna, au+sõna. Ees+sõna, saate+sõna, lõpp+sõna, järel+sõna. Kirja+sõna kirjandus, kirjavara. Rist+sõna. keel: käänd+sõna, pöörd+sõna; liht+sõna, liit+sõna; murde+sõna, laen+sõna, võõr+sõna, tehis+sõna, oskus+sõna; täis+sõna, abi+sõna; põhi+sõna, täiend+sõna. Masina+sõna info. Jaa-sõna. Sõna+mulin, sõna+tulv, sõna+vaht <-vahu>, sõna+valing, sõna+vool <-voolu>. Sõna+kordus, sõna+paar, sõna+rühm, sõna+valik. keel: sõna+klass, sõna+kuju, sõna+pesa, sõna+piir, sõna+rõhk, sõna+seletus, sõna+semantika, sõna+statistika, sõna+vorm, sõna+välde, sõna+ühend; sõna+alguline, sõna+sisene, sõna+lõpuline. Sõna+maagia folkl. Sõnade+vaheline seos
v`õim <22e: võimu, v`õimu>. On võimul; saab, tuleb, pääseb võimule; haarab võimu. Valla asjades on võim volikogu käes. On mitu võimu üle elanud; Vene võim, nõukogude võim. Teatas asjast võimudele. Mis võim tal sinu üle on? Võimu lahusus; seadusandlik, täidesaatev võim = täitev+võim, kohtu+võim. Kaksik+võim, kesk+võim, ülem+võim = kõrgem võim, üle+võim jõudude vm ülekaal, mõju+võim. Rusika+võim, sunni+võim, vägivalla+võim; kuninga+võim, riigi+võim, valitsus+võim. Tsaari+võim, vrd tsaari+võimud. Sõjaväe+võimud, tsiviil+võimud, ameti+võimud. Väe+võimuga. Võimu+alune rahvas; võimu+ahne, võimu+ahnus, võimu+himuline, võimu+iha. Võimu+anastaja, võimu+asutus, võimu+haaramine, võimu+partei = võimu+erakond, võimu+pädevus jur, võimu+täius, võimu+vahekord. Võimule pääs, tulek = võimule+pääs, võimule+tulek. Võimul olemine, olija = võimul+olemine, võimul+olija
vähem keskv <2: -a; algv v`äike(ne)>. Võta riideid vähemaks. Ei lepi vähemaga. Ta ei tea asjast (kõige) vähematki v vähimatki, tal pole asjast (kõige) vähematki v vähimatki aimu. Vähemad lapsed. Vähemad vennad ülek (nõrgemate, kehvemate kohta). Iga vähem kui hääl kajab selgelt vastu
v`älja laduma. Laob ostud kandekotist välja. Lao välja, mis sa asjast tead argi (räägi ära, lao lagedale)
v`älja tulema. Ülesanne tuli välja (lahenes). Tuli palgaga välja. Sõidust ei tule midagi (välja). Tuli asjast puhtalt välja (pääses). Välja+tulija
v`äär <22i: väära, v`äära; v`ääri ja v`äärasid; 2: v`äära, v`äärat; v`ääraid; keskv väärem ja v`ääram, üliv kõige väärem ja väärim, kõige v`ääram ja v`ääraim>. See tegu on väär. Tal on asjast väär ettekujutus. Väärad harjumused = väär+harjumused. Väär+kasutus, väär+moodustis, väär+seis med, vet (nt lootel), väär+sünnitis, väär+tegu jur, väär+õpetus
ägestuma <27> ägedaks minema. Ägestub tühja asja peale, tühja asja pärast, tühjast asjast. Kergesti ägestuv inimene
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|