|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 52 artiklit
asula <1> linn, alev, alevik v küla; vmo eluase. Maa+asula, tööstus+asula, linnus+asula arheol, inim+asula = asula. Asula+koht, asula+matus arheol, asula+sisene, asula+väline
bola <17> Lõuna-Ameerika indiaanlaste ja gautšode viskerelv
dogma <16> tõestuseta tõeks peetav õpetuslause; jäigalt järgitav eeskiri v seisukoht. Usu+dogma, õigus+dogma. Dogmade+lugu õpetuslausete tekke- ja kujunemislugu
Doha [dooha] <16: kuhu -sse>, Ad-Dawḩah [ad-dauha] ar Katari pealinn
doina <16> rumeenia ja moldaavia rahvalaul
doira <16> (usbeki ja tadžiki rahvapill)
dolma <16> kok täidetud viinapuuleherull
domra <16> (Vene keelpill)
donja <16> proua (hispaania keele maades)
donna <16> proua, preili (Itaalias)
Douro [douru] <16> port, Duero hisp jõgi Hispaanias ja Portugalis
duuma1 <16> ukraina eepiline rahvalaul
duuma2 <16> voli- v esinduskogu Venemaal. Linna+duuma, riigi+duuma. Duuma+fraktsioon
`eosla <1> bot sporangium, elund, milles arenevad eosed. Lehter+eosla, sulg+eosla
hola <17> folk. Hola+laul
J`oala <1: kuhu -sse>
kolla+ kollane: kolla+keha (munasarjas), kolla+tähn (silmas); bot seenenimetustes: kolla+nutt <-nuti>, kolla+riisikas; kolla+filter fot, kolla+palavik med
kollane <10: -se>, liitsõnus ka kolla+. Kollane särk liidrisärk jalgratturitel; kollane pass argi rahvusvaheline vaktsineerimistunnistus; vmo prostituudi tunnistus; kollane rass mongoliidid; kollane kirjandus, (aja)leht (alaväärtuslik). Tundis kollast kadedust ülek oli väga kade. Taime- ja loomanimetustes: kollane mesikas, pilvik, anakonda. Ere+kollane, rohekas+kollane, kuld+kollane, õlg+kollane. Kaselehe+kollane, kroom+kollane (värvaine). Muna+kollane rebu. Kollase+kirju, kollase+triibuline, kollase+õieline taim, kollase+võitu
koola <16> bot (troopikapuu); (jook). Koola+pähkel, koola+pähklipuu (üldkeeles) = koola bot. Koola+jook = koola
Koola <16: kuhu -sse ja -le>, Koola p`ool+s`aar (Venemaa Euroopa-osas)
kula <17> etn suur puukulp. Piima+kula, vee+kula
kul'a <17> kullimäng
käula <16> murdes paat, (väike) laev, alus; argi vilets sõiduriist, logu
mobla <16> argi mobiiltelefon
mul'a <17> argi loba, tühine ohtrasõnaline jutt. Sul mula jookseb, oskad mula ajada
Oulu [`oulu] <1: kuhu -sse ja `Oulu> linn Soomes
Poola <16: kuhu -sse ja P`oola>, Polska [p`ol'ska] poola riik Euroopas
poola k`eel
pul'a <17> argi tühi loba. Ajab niisama pula
R`oela <1: kuhu -sse ja R`oela>
romula <1> autolammutuskoda
rula <17> rull-laud. Rula+renn, rula+rada, rula+sõit, rula+sõitja rula(ta)ja, rula+võistlus
S`oela v`äin
s`oul <22e: souli, s`ouli> bluusist ja gospelist mõjutusi saanud džässi stiilisuund. Souli+laulja, souli+lauljatar, souli+muusik
S`oul <22e: -i; kuhu -i>, Seoul korea Lõuna-Korea pealinn
sula käändumatu omds täielik, puhas, selge; määrs päris, täiesti, ainult. Asi jäi sula saamatusest soiku (puhtast v selgest saamatusest). Tal on sula õigus (täiesti õigus)
sula omds, nimis <17>. Lumi, maa on sula. Suhkur on sula (sulanud). Väljas on sula v sula+ilm, räästad tilguvad. Ilm läheb v kisub sulale, on sulal. Küünlapäeva sula, kadri+sula. Maksab sulas argi (sularahas). Sula+lumi
sula+ sulanud, sulatatud: sula+juust, sula+klaas, sula+magma geol, sula+malm, sula+metall, sula+pagu van.t fluoriit, sula+rasv, sula+teras, sula+tina, sula+tõrv, sula+vaha
suula <16> zool (lind)
T`oila <1: kuhu -sse ja T`oila>
tola <17> narr, kloun, veiderdaja; tobu, loll. Laada+tola, pulma+tola, tsirkuse+tola; püsti+tola. Tola+jüri = tola+mats <-matsi> = tola
Tula <16: kuhu -sse>, ka Tuula oblastilinn Venemaal
T`uula <1: kuhu -sse ja T`uula> (küla)
ujula <1>. Sise+ujula, välis+ujula
ula vabalt, omapead. Jättis lapsed ula, ula peale. Ulale läinud, ula peal naine (liiderlik). Elab ula+elu. Ula+laps <-lapse> tänavalaps
vobla <16> zool (kala)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|