Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

`ei. Kas ei või jaa? Ei söö ja ei joo, parem ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? ‒ Miks ei taha, tahan küll. Mida ma ka ei tee, ikka ei ole hea (mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen). Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

EM Euroopa meistri-; Euroopa meistrivõistlused. EM-võistlused, EM-koondis; sise-EM sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused

e.m.a enne meie ajaarvamist

ema <17>. Tütar on emasse, ema nägu. Tite+ema. Laulu+ema folkl. Linnu+ema, looma+ema, vrd ema+lind, ema+loom. Pere+ema, risti+ema, kasu+ema, võõras+ema, vallas+ema, üksik+ema, vana+ema, vanavana+ema = vaar+ema. Ema+ettevõte maj, ema+kohus <-kohuse>, ema+liin (põlvnemises), ema+tunne

emis <9: -e> emane siga. Emise+talitaja. Emis+põrsas, emis+siga

emj el elektromotoorjõud

`emm <22i: emme, `emme> lastek ema; murdes vanaema, vanamemm

emo <17 ja 16; os emo ja emot> noor, kes kaldub tundma maailmavalu ning taotleb oma välimuses ja käitumises täiesti mittemoekas olemist

EMO erakorralise meditsiini osakond

emu <17> zool (lennuvõimetu lind)

eri erinev, lahknev, erisugune; eraldi olev. Vastuvõtt on iga päev eri ajal (ise). Eri tüüpi väljaanded (eritüübilised). Novell ilmub eri raamatuna (omaette, eraldi). Poolsada {eri taimeliiki} taimeliiki. Ilmub valimiste {eri} erileht, erinumber, eriväljaanne

eri+ spetsiaal-, eriline: eri+arvestus, eri+jalatsid, eri+juht <-juhu> = eri+juhtum, eri+kohtlemine, eri+komisjon, eri+kord, eri+korraldus, eri+luba, eri+menetlus, eri+nõupidamine, eri+olukord, eri+oskus, eri+projekt, eri+rong, eri+saade, eri+saadik, eri+seminar, eri+teade <-t`eate>, eri+teenistus, eri+tingimus, eri+töötlus, eri+uurimus, eri+varustus, eri+volitus, eri+väed, eri+ülesanne; spetsiifiline, eriomane, eristav: eri+laad <-laadi>, eri+omadus, eri+tunnus; erinev, lahknev (vastand sama-): eri+mahuline mahult erinev, eri+suunaline, eri+värviline eri värvi

esi <15: `ee, `ett; ete, esi> ees olev töötamisriba, -lõik. Külvi+esi, künni+esi, raie+esi. mäend: koristus+esi, aheraine+esi, umb+esi

esi+ (ajaliselt) esimene: esi+asukas, esi+linastama (filmi), esi+linastus; (kohaliselt) esimene, ees- (vastand taga-): esi+kaas, esi+jäse zool, esi+osa, esi+ratas, esi+rida, esi+tükk; parim, juhtiv, juht-: esi+kurg juhtkurg (parves), esi+maletaja, esi+reket ülek juhttennisist, esi+tantsija

hemi+ pool-: hemi+sfäär poolkera, hemi+anesteesia ühe kehapoole tuimus

imi+ imemis-, imev. zool: imi+lont (nt liblikal), imi+magu (putukail), imi+nokk (nt lutikal), imi+suised mitm, imi+uss. tehn: imi+pump, imi+toru, imi+otsak, imi+ventilaator ekshaustor, imi+voolik (nt tolmuimejal). Imi+häälik keel

Kemi <17: kuhu -sse> linn Soomes; jõgi ja linn Venemaal Karjalas

KMI kehamassiindeks

M, m <22: m-i, m-i>, nimi: `emm <22: emmi, `emmi; `emmisid> m-täht

mi <26: mi, mi’d, mi’sse; mi’de, mi’sid, mi’desse> muus e, kolmanda alusheli silpnimi. Vrd Mi-mažoor ja mi-minoor; mi-bemoll

semi <17> semikoolon

semi keeled, semiidi keeled

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur