|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
f`erm <22e: fermi, f`ermi> eh turvik. Kaar+ferm, tala+ferm
fl`aam <22e: flaami, fl`aami>. Belgia rahvas flaamid
flegma <16> vaimuloidus, ükskõiksus, tuimus; argi flegmaatik
fl`iis <22e: fliisi, fl`iisi> (riidesort); argi sellest riidest jakk v pluus. Fliis+jakk, fliis+sall, fliis+tekk
g`eim <22e: geimi, g`eimi> sport mängujärk (võrkpallimängus, tennises jm)
kl`eit <22e: kleidi, kl`eiti>. Siid+kleit, kittel+kleit, alus+kleit, mini+kleit. Balli+kleit, lõpu+kleit, suve+kleit, vormi+kleit, pruudi+kleit = pruut+kleit, nuku+kleit. Kleidi+mood, kleidi+riie, kleidi+saba, kleidi+täis riiet, kleidi+õmbleja
kl`emm <22e: klemmi, kl`emmi> el seadis juhtmeotsa kinnitamiseks. Klemmi+pinge (klemmide vahel)
l`eem <13: leeme, l`eent, l`eende ja leemesse; leente, l`eemi, leentesse ja leemisse>. Oa+leem, kapsa+leem oa-, kapsasupp. Keedu+leem keeduvedelik. Rammu+leem puljong. Vere+leem van.t vereplasma. Leeme+kauss, leeme+kulp, leeme+pada <-paja>
l`ehm <22i: lehma, l`ehma>. Peab lehma. Lehm tuleb lüpsma, lüpsab, jääb kinni. Piimas (III v) lehm (kes lüpsab). Lüpsi+lehm, piima+lehm, liha+lehm, tõu+lehm. Põdra+lehm. Lehma+hein, lehma+kari <-karja>, lehma+karjane = lehma+karjus, lehma+kell krapp, lehma+kiitsakas = lehma+kont, lehma+laut, lehma+lüps, lehma+lüpsja, lehma+lüpsmine, lehma+nahk, lehma+pidaja, lehma+pidamine, lehma+piim <-piima>, lehma+sõnnik. Lehma+mullikas argi, vrd lehm+mullikas, lehm+vasikas
l`eib <22u: leiva, l`eiba>. Võtab leiba sööb, laseb leiba luusse. Teenib endale leiba. Iga amet annab leiba (elatist, ülalpidamist). Sai kroonu leivale v kroonu+leivale läks sõjaväkke v vangi. Pandi, läks nädalaks vee ja leiva peale. Panevad leivad ühte kappi. On ühes leivas on ühisel toidul. Poeg hakkas oma leiba. Las ta olla, ega ta leiba küsi (ei sega, ei ole tülinaks). Kõike kulub, läheb nagu leiba (palju). Jätku leiba v leivale! Käär, tükk leiba = leiva+käär, leiva+tükk. Kilo leiba = leiva+kilo. Peen+leib, tera+leib, maa+leib, põranda+leib, vormi+leib, koorik+leib. Must leib = rukki+leib. Näki+leib = kuivik+leib. Armulaua+leib. Või+leib, nt kala+leib, vorsti+leib, muna+leib. Leib ja sai pagaritooted. Leiva+ahi, leiva+auto, leiva+jahu, leiva+juuretis (haputainast), leiva+kakk, leiva+kali, leiva+kastmine = leiva+sõtkumine, leiva+kauplus = leiva+pood, leiva+küpsetamine, leiva+küpsetus, leiva+labidas, leiva+lõhnaline, leiva+lõikamine, leiva+nuga, leiva+ports, leiva+puu bot, leiva+puudus, leiva+sisu, leiva+supp, leiva+tainas, leiva+taldrik, leiva+teenimine elatise teenimine, leiva+teenistus, leiva+tegemine, leiva+tegija, leiva+tehas = leiva+vabrik. Leiva+koorik = leiva+kooruke, leiva+murikas, leiva+pala = leiva+paluke, leiva+raas = leiva+raasuke, leiva+viil <-viilu> = leiva+viilak = leiva+viilukas. Leib+juust (pätsidena)
l`eid <22e: leiu, l`eidu>. Analüüs on leiuta. Juhuslik leid = juhu+leid. Aarde+leid, muinas+leid, mündi+leid. Leiu+büroo, leiu+koht = leiu+paik, leiu+tasu
Leie <16: kuhu -sse ja L`eide ja L`eige>
l`eil <22e: leili, l`eili; seisundivorm l`eilis>. Viskab, võtab leili. Olin eksami pärast leilis argi (ärevuses, ähmis). Sauna+leil. Leili+kulp, leili+ruum, leili+saun, leili+viskaja
l`ein <22u: leina, l`eina>. Mälestame leinas lahkunut. Leina+aasta, leina+aeg, leina+jumalateenistus, leina+liblikas zool, leina+lipp <-lipu>, leina+marss, leina+meeleolu, leina+miiting, leina+muusika, leina+riie = leina+rõivas, leina+rüü, leina+seisak, leina+rant = leina+ääris (nt lipul). Leina+maja surnu kodu, vrd kabel, matuse(talitus)hoone
leiu vt l`eid
l`iim <22e: liimi, l`iimi>. ülek: on liimist lahti (korrast ära); läheb v satub liimile; laseb end liimile võtta v vedada. Epo+liim = epoksü+liim, kaseiin+liim, kummi+liim, paberi+liim, haava+liim, tisleri+liim. Liimi+maal kunst, liimi+paber, liimi+pintsel, liimi+pott, liimi+pulk liimits, liimi+püstol, liimi+taoline liimjas, liimi+vöö (taimekahjurite tõrjeks). Liim+aine, liim+kitt, liim+seep (pesuseep), liim+seotis eh, liim+puit, liim+vineer, liim+värv (mille sideaine on liim)
lim mat piirväärtus, liimes
l`õim <22i: lõime, l`õime> lõimelõngad, kanga põhikude; (puu)süü. Lõime+lõng, lõime+pakk <-paku> = lõime+poom (kangaspuudel)
n`eim <22u: neima, n`eima> luul kättemaks. Ihkab, haub neima. Neima+himu, neima+himuline, neima+plaan
olem <2e: -i> tegelikult olemasolev kaubakogus, summa kassas vm; infosüsteemiga kirjeldatava süsteemi v valdkonna konkreetne v abstraktne komponent, kontseptuaalmudeli põhielement. Kauba+olem
s`eim <22e: seimi, s`eimi> Poola, Leedu parlament
t`eim <22e: teimi, t`eimi> tehn (laboratoorne) omaduste määramine. Kestvus+teim, koormus+teim, kulumis+teim, löögi+teim, purunemis+teim, rebi(mis)+teim, tugevus+teim, tõmbe+teim. Teimi+keha, teimi+meetod, teimi+seade <-s`eadme>, teimi+stend
ülem1 keskvõrdeline omds <2: -a> ameti, arenemise vm poolest kõrgemal seisev, arenenum. Ülemad ja alamad ametnikud. Peab end teistest ülemaks (paremaks). Ülema astme v ülem+astme õpingud. Ülem+kelner, ülem+kokk <-koka>, ülem+komissar, ülem+teener, ülem+õde. Ülem+piir (kõige kõrgem v ülemine). geol: ülem+ordoviitsium, ülem+paleosoikum
ülem2 nimis <2: -a> ametiastmelt v sotsiaalselt kõrgemal olev isik; juhataja. Alamad on ülemate meelevallas. Postkontori, elektrijaama {ülem} → juhataja. Jaama+ülem, kloostri+ülem, metsa+ülem, garnisoni+ülem, staabi+ülem, vahtkonna+ülem. info: posti+ülem postmeister, süsteemi+ülem, veebi+ülem veebmeister, võrgu+ülem
ülim <2: -a> kõige ülem, kõrgeim, suurim. Ülim aste, hüve, vastutulematus. Ülim aeg koju minna. Ülimal määral
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|