|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 153 artiklit, väljastan 100.
A, a <26: a, a-d; muus 26: a, a’d, a’sse; a’de, a’sid, a’desse>, nimi: `aa <26: `aa, `aad> a-täht; muus la. Vrd A-duur La-mažoor ja a-moll la-minoor. Xa = 10.a klass. Päikese pst 7a. Hakkavad a-st ja b-st v aast ja beest pihta (päris algusest). Oma mees on talle a ja o (kõige tähtsam). Ei oska vastata i-d ega a-d v iid ega aad (mitte midagi)
aa maj arveldusaasta
`aa. Aa, seal ta ongi!
`Aa <26: kuhu -sse>
`aam <22e: aami, `aami> suur vaat; (endisaegne vedelikumõõt). Piiritus+aam, vee+aam, veini+aam. Taani, Riia, Tallinna aam. Aami+täis mõdu. Aam+võlv eh
`aar <22e: aari, `aari> pinnamõõt: 100 m². Tähis a
`aas1 <22u: aasa, `aasa> silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel. Nöör seoti aasa. Pani haagi aasa, haak on aasas. Jänes lidub haake ja aasu tehes. Liuglev aas v aas+sõlm (kinnilibisev) ja surnud aas v aas+sõlm (kinnilibisematu). Jaki haagid ja aasad. Akna+aas, ukse+aas. Nööbi+aas, rihma+aas (nööbi, rihma hoidmiseks). Metall+aas, niit+aas, nöör+aas. Aasa+kujuline kinnis = aas+kinnis
`aas2 <22u: aasa, `aasa> rohumaa, niit (niidu). Jõe+aas, mägi+aas, alpi+aas. Aasa+hein, aasa+lill. bot: aas+lina, aas+-jürilill, aas+kannike, aas+šampinjon; zool: aasa+sisalik, aasa+triinu
b`aar1 <22e: baari, b`aari> väike kohvik v restoran; jookide ja suupistete müükla. Hotelli baar. Toidu+baar, jäätise+baar, grill+baar, kokteili+baar, veini+baar, püstijala+baar. Baari+mees, baari+daam, baari+kapp <-kapi>, baari+pukk, baari+lett
b`aar2 <22e: baari, b`aari> (süsteemiväline rõhuühik). Milli+baar
b`aas' <22e: baasi, b`aasi> alus, põhi; lähteala, tugipunkt; varustav keskus, ladu. Õpe põhikooli baasil, parem alusel. Tulu+baas, kulu+baas. Sõjaväe+baas, nt raketi+baas, lennuväe+baas. Eeskätt nõukogude aja asutused: auto+baas, hulgi(müügi)+baas, kauba+baas, remondi+baas, puhke+baas, turismi+baas matkakodu, suusa+baas. Andme+baas (andmekogu). Baas+laager (mägironijail)
b`aat <22e: baadi, b`aati> Tai rahaühik
d`aam <22e: daami, d`aami>. Daamid ja härrad. Seltskonna+daam, seltsi+daam, hoovi+daam vmo = õue+daam (õukonnas), poolilma+daam, moe+daam, südame+daam, baari+daam. Daamike(ne) halv
f`aag <22e: faagi, f`aagi> bakteriofaag. Liitsõna järelosana -sööja, -toiduline: füto+faag taimesööja, taimtoiduline, zoo+faag loomasööja, loomtoiduline
f`aas'1 <22e: faasi, f`aasi> (vahelduv) arenemisaste, esinemisjärk; astr taevakeha valgustatud osa ja kogupindala suhe; el üks mitmefaasilise süsteemi vooluring; füüs: süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt ühtlane osa; võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus. Haiguse, läbirääkimiste esimene faas. Kuu faasid. Alg+faas, lõpp+faas, kasvu+faas. füüs: võnke+faas; faasi+kiirus, faasi+nurk. el: faasi+muundur, faasi+nihe, faasi+nihuti
f`aas'2 <22e: faasi, f`aasi> terava kandi mahavõtmisel saadud äär. Klaasi, peitli faas
fi`aal <22e: -aali, -`aali> kitsa kaelaga nõu; ehistornike gooti arhitektuuris
g`aas'2 <22e: gaasi, g`aasi> (aine). Tahkised, vedelikud ja gaasid. Keedab toitu gaasiga v gaasi peal. Annab gaasi, vajutab gaasi põhja suurendab mootorsõiduki kiirust. Pane, lisa, anna gaasi! ülek, argi tegutse v liigu kiiremini! Imikul on gaasid. Süsihappe+gaas, vingu+gaas, maa+gaas, utte+gaas, heit+gaas. Ballooni+gaas, võrgu+gaas. Mürk+gaas, pisar+gaas, naeru+gaas. Mao+gaasid, soole+gaasid. Gaas+kütus, gaas+laser füüs, gaas+termomeeter füüs, gaas+udukogu astr. Vrd gaas+lõikamine tehn (lõigatakse gaasi abil) ja gaasi+puhastus (puhastatakse gaasi). Gaasi+valgustus, oskuskeeles täpsem gaas+valgustus. Gaasi+juga, gaasi+leek, gaasi+leke, gaasi+mull, gaasi+plahvatus. Gaasi+boiler, gaasi+filter, gaasi+kraan, gaasi+lamp, gaasi+latern, gaasi+pliit, gaasi+põleti, gaasi+püstol. Gaasi+oht, gaasi+ohtlik, gaasi+ohutu, gaasi+varustus. keem: gaasi+analüüs, gaasi+analüsaator; tehn: gaasi+mahuti, gaasi+regulaator, gaasi+süsi, gaasi+õli gasool
gr`aaf <22e: graafi, gr`aafi> mat punktjoonskeem, hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; keel grafeemi realisatsioon
+gr`aaf <22e: -graafi, -gr`aafi> üleskirjutaja, -märkija v -joonistaja, jäädvustaja. Inimene: bio+graaf, geo+graaf, foto+graaf; seade: alti+graaf, kromato+graaf, ksero+graaf
H, h <26: h, h-d; muus 26: h, h’d, h’sse; h’de, h’sid, h’desse>, nimi: h`aa <26: h`aa, h`aad> h-täht; muus si. Vrd H-duur Si-mažoor ja h-moll si-minoor
h`aa. Haa, tuleb meelde!
h`aab <22u: haava, h`aaba>. Hõbe+haab bot. Haava+koor <-koore>, haava+pakk <-paku>, haava+puit, haava+võsa, haava+mets haavik, haava+puu = haab, haava+seen (üldkeeles) = haava+riisikas bot, haava+suru zool (liblikas), haava+sikk zool (mardikas)
Haag [h`aag] <22e: Haagi; kuhu H`aagi>, ’s-Gravenhage [shr`aavenhaahe] ehk Den Haag [den h`aah] holl linn Hollandis
h`aak <22e: haagi, h`aaki>. Uks käib haaki. Pani ukse seestpoolt haaki, tee uks haagist lahti. Aken on haagis. Haagis värav. Akna+haak, ukse+haak, kleidi+haak, püksi+haak. Vask+haak. Lõua+haak, maksa+haak, parem+haak, vasak+haak. Jänese+haagid. Haak+kinnis, haak+võti (mutrivõti)
h`aar <22u: haara, h`aara> haru. Sirkli, nurga, kolmnurga haarad
h`aav <22u: haava, h`aava> (trauma tagajärjel). Haavul jalad (rohkete haavadega). Kuuli+haav, noa+haav, laske+haav, rebi(mis)+haav, põletus+haav, puremis+haav, rinna+haav. Läbi+haav läbiulatuv haav, umb+haav mitteläbiv haav. Armu+haavad, hinge+haavad, sõja+haavad. Haava+arm <-armi>, haava+infektsioon = haava+nakkus, haava+mädanik, haava+palavik, haava+ravi, haava+ravim, haava+side <-sideme>, haava+tampoon = haava+topp. Vrd haavand
h`arf <22e: harfi, h`arfi> (keelpill). Harfi+mäng
Iaşi [jaši] <16: kuhu -sse> linn Rumeenias
IBAN maj ingl International Bank Account Number (rahvusvaheline kontonumber)
ida <17: `itta ja idasse> (ilmakaar). Päike tõuseb idast. Laev sõitis itta, ida poole. Heinamaa on külast idas, ida pool, 2 km itta. Õpib ida keeli (idamaade). Nimedes: Kaug-Ida, Lähis-Ida. Ida+kaar = ida. Ida+osa, ida+piir, ida+piirkond, ida+naaber, ida+poolne, ida+rannik, ida+taevas, ida+tuul, ida+goodid aj, ida+poolkera geogr, ida+rinne. bot: ida+-kitsehernes, ida+-kuldtäht, ida+magun
iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} → ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune
iga <18: `ea, iga, `ikka ja `easse> eluaeg, eluiga; vanus. Pikka iga! Kingad on oma ea ära elanud. Ea poolest, ealt üle kolmekümne. Oma ea kohta kõbus. Küpsesse ikka jõudnud, küpses eas mees. Elu+iga, inim+iga, kasutus+iga, töö+iga. Kesk+iga, kooli+iga, lapse+iga, mehe+iga, murde+iga, pensioni+iga, täis+iga. Ea+kaaslane, ea+kohane
iga+pidi, iga pidi. Asja arutati igapidi v iga pidi. Igapidi v iga pidi tubli inimene
igat+v`iisi, igat v`iisi igaviisi, iga viisi
iga+v`iisi, iga v`iisi igati, igapidi
iha <17>. Iha(sid) rahuldada, alla suruda. Iha vabaduse järele = vabadus+iha. Iha rännata = rännu+iha. Armu+iha, hinge+iha, sugu+iha, võimu+iha, õnne+iha
ihar <2: -a> himur. Ihar mees, pilk. Mõlemasoo+ihar, omasoo+ihar, teisesoo+ihar. Iharalt. Iharus
iial, iialgi kunagi (eituslauses); iganes, vähegi. Ei unusta seda iial, (mitte) iialgi. Kui iial võimalust, siis tulge
ila <17>. Suust v suu jookseb, tilgub ila. Ila+lapp (väikesel lapsel). halv: ila+lõug, ila+mokk (sõimusõnad)
im`aam <22e: imaami, im`aami> juht islamimaades; mošees eespalvust pidav vaimulik
IMF ingl International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuutafond)
`inf <22e: infi, `infi> argi info
Ir`aak <22e: Iraagi; kuhu Ir`aaki>, ‘Irāq [ir`aak] ar riik Aasias
Ir`aan <22e: Iraani; kuhu Ir`aani>, Īrān [ir`aan] pärsia riik Aasias, varem Pärsia
isa <17>. Poeg on isasse (läinud), on (oma) isa sarnane. Isade tarkus (isaisade, esivanemate, eelmiste sugupõlvede). Püha isa vaimulik, hrl paavst. Taevane isa = taeva+isa jumal. Liikumise (vaimne) isa (algataja v juht). Kasu+isa, laulu+isa, leiva+isa, pere+isa, pihi+isa, risti+isa, võõras+isa, vana+isa, vanavana+isa = vaar+isa. Linna+isad, valla+isad. Isa+kodu = isa+maja, isa+liin (põlvnemises), isa+nimi. Vt ka isa+l`ind, isa+l`oom <-looma>
Isar [`iizar] <2e: -i> Doonau lisajõgi
isas+ isane: isas+lind, isas+loom <-looma>; isas+suguelund, isas+sugurakk seemnerakk, isas+taim (ainult isasõisi kandev), isas+õis (ainult tolmukatega)
iva <17> (vilja)tera, seeme; raas. Kana nokib ivasid. Ei ole ivagi söönud. Mitte ivagi tarkust = mitte tarkuse ivagi v tarkuse+ivagi. Herne+iva, odra+iva, sinepi+iva, umbrohu+iva. Iva+kaupa = iva kaupa
j`aa hüüds, nimis <26> jah. Ei andnud oma jaad, jaa-sõna
j`aah
j`aam <22u: jaama, j`aama>. Raudtee+jaam, bussi+jaam, lennu+jaam. Kauba+jaam, reisi+jaam; teivas+jaam argi = pool+jaam, vahe+jaam. Bensiini+jaam, elektri+jaam, ilma+jaam, katse+jaam, kiirabi+jaam, orbitaal+jaam, pumba+jaam, raadio+jaam, saate+jaam. Jaama+esine, jaama+tagune, jaama+vahe <-vahe>. Jaama+korraldaja, jaama+ülem
j`aan' <22e: jaani, j`aani> jaanipäev. Enne, pärast jaani. Jaanist rukkimaarjani. Kaera+jaan (rahvatants). Jaani+kask etn, jaani+laul folkl, jaani+laupäev, jaani+õhtu, jaani+öö. Jaani+kakar bot, jaani+mardikas zool. Jaani+juur vmo kalmusejuurikas (droogina)
jaan jaanuar
k`aal <22e: kaalu, k`aalu> (keha) raskus; kaalumisseade, kaalud; tähtsus, väärtus, mõju; vmo 10 puuda (linade kaaluühik). Koorma, kauba kaal. Võtab kaalus v kaalu (os) juurde, kaalust maha. Kaaluta olek kaalutus. Kaaluga, kaalu+kaubana müüdav kangas = kaalu+kangas. Paneb oma elu, saatuse kaalule (seab ohtu). Kaalul on eluõnn (otsustamisel v ohus). Sõnal on kaalu (väärtust, mõju). Keha+kaal, oskuskeeles täpsem kehamass. {Aatom+kaal, molekul+kaal} → aatom-, molekulmass. sport: helves+kaal, sulg+kaal, kerge+kaal, raske+kaal. Kang+kaal(ud), osuti+kaal(ud), vedru+kaal(ud). Apteegi+kaal(ud). Tasa+kaal, vastu+kaal, üle+kaal. Kaalu+iive, kaalu+kadu, kaalu+ühik, oskuskeeles täpsemad massiiive, -kadu, -ühik. Kaalu+kang, kaalu+kauss, kaalu+keel, kaalu+maks <-maksu> = kaalu+raha, kaalu+pomm, kaalu+viht <-vihi>. Kaal+iste <-`iste> sport
k`aal'2 <22e: kaali, k`aali> kaalikas
k`aan' <22e: kaani, k`aani>. Velsker pani haige seljale kaane. Täis kui kaan argi täiesti purjus. zool: apteegi+kaan, hobu+kaan, maksa+kaan
k`aap <22e: kaabi, k`aapi> kaapimisriist, kaapriist
k`aap <22e: kaabu, k`aapu> kaabu, kaapkübar
k`aap+ kaapimis-: kaap+leht eh (puidupinna silendamiseks), kaap+nuga tehn, kaap+raud, kaap+riist. Vt ka kaabe <k`aape>
k`aar <13: kaare, k`aart>. Jõgi teeb kaare. Kaares kulmud. Läheb kivist suures, kauges kaares ringi, kaarega mööda. Viskab mütsi suure kaarega, suures kaares minema. Päike käib kõrges, madalas kaares. Laeva kaared. Igast kaarest igast suunast. Lööb vikatiga paar kaart (niiduee kohta). Hein on kaarde niidetud, on kaares maas. Kulmu+kaar. Ümar+kaar, võlv+kaar eh. Triumfi+kaar = võidu+kaar triumfivärav. Ilma+kaar, põhja+kaar, vesi+kaar. Kaare+kraad mat 1⁄360 ringjoonest, kaare+puu (laeval), kaare+roie anat, kaare+kujuline, kaare+väli eh. Kaar+joon. eh: kaar+aken, kaar+friis, kaar+sild, kaar+turvik. sport: kaar+hoog (võimlemises), kaar+rada (jahilaskmises), kaar+sööt <-söödu> (korvpallimängus). el: kaar+lahendus, kaar+lamp
k`aas <14: kaane, k`aant, k`aande (ja kaanesse); kaante, k`aasi>. Raamatu esi+kaas ja taga+kaas, vrd ajalehe esi- ja tagakülg. Akti+kaaned = dokumendi+kaaned, nt kile+kaaned, rõngas+kaaned, ripp+kaaned. Poti+kaas, purgi+kaas; kuppel+kaas (nt grillil, tordialusel); metall+kaas, plast+kaas. Kaane+hind, kaane+kujundus, kaane+paber, kaane+pealkiri, kaane+pilt, kaane+tüdruk (nt ajakirjal), kaane+ümbris
k`aas+: kaas+abi, kaas+alluvus ka loogika, kaas+anne (nt ajalehel, ajakirjal), kaas+häälik konsonant, kaas+inimene, kaas+kannataja, kaas+kiri, kaas+liik <-liigi> biol, kaas+linlane, kaas+mõju, kaas+nähtus, kaas+süü, kaas+süüdlane, kaas+tegev, kaas+tekst kontekst, kaas+töö, kaas+tööline, kaas+töötaja töökaaslane, kaas+vestleja, kaas+võitleja, kaas+üürnik = kaas+üüriline, kaas+rahastama
k`aif <22e: kaifi, k`aifi> argi joobeseisund, joovastus. Sai ecstasy’st kaifi, on kaifis
l`aad' <22e: laadi, l`aadi>. Luuletuse laad. Seda laadi, seda+laadi selline, sedasorti. Elu+laad, esitus+laad, meele+laad. Heli+laad muus
l`aag <22e: laagi, l`aagi> aluspuu. Põranda+laagid
l`aam <22u: laama, l`aama; seisundivorm l`aamas> suur lai tükk v lahkam, avar pind v väli. Pilve+laam, udu+laam. Metsa+laam, jää+laam, parem kui metsa-, jäämassiiv. Laama (III v) küntud põllud. geol: Euraasia, Vaikse ookeani laam (litosfääri hiigelplokk)
l`aap <22e: laabi, l`aapi> laapensüüm, kümosiin, juustujuuretis. Juustu+laap = laap. Laabi+juust
l`aar1 <22e: laari, l`aari> müt vanade roomlaste kaitsevaim
l`aar2 <22e: laari, l`aari> argi: tegu; suur kogus. Laar õlut = õlle+laar tegu õlut. Keetis vägeva laari suppi
l`aas <14: laane, l`aant, l`aande (ja laanesse); laante, l`aasi> põlismets, suur mets. Põlis+laas, karu+laas. Laane+kuklane zool (sipelgas), laane+sõnajalg bot
l`aat <22u: laada, l`aata> suur turupidamine. Rahvusvaheline laat rahvusvaheline (kauba)mess. Aasta+laat, mihkli+laat, kooli+laat, kunsti+laat, raamatu+laat, hulgi+laat. Linnu+laat zool, moka+laat argi. Laada+kaubandus, laada+kaup, laada+kaupmees, laada+plats <-platsi>, laada+sai
li`aan <22e: -aani, -`aani> bot (ronitaim). Liaani+taoline liaanjas
m`aa <26i: m`aasse ja maha>. Planeedi nimena Maa. Päikesest kolmas planeet on Maa. Jälle on rahu maa peal. Kas tuul on maalt või merelt, maa või mere poolt? Nuga kukkus maha; vesi imbub maasse. Pall on maas, võeti maast üles. Sinna on hulk, tükk, palju maad. Tükk maad kergem elu (tublisti, hulga). Kolis linnast maale, elas maal, naasis maalt linna. Ihkab näha kaugeid maid. Tuhande järve maa Soome, tõusva päikese maa Jaapan, püha maa Palestiina, külmale maale Siberisse. Käisime Rakvere mail (Rakvere kandis). Maaga ühetasa = maa+tasa. Kirus, vandus oma nõrkust maa põhja. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Seda ma poleks maa peal arvata osanud (mitte iialgi). Seisab kahe jalaga maa peal ülek on praktiline inimene. Kuulasin maad, kust tööd saada (hankisin infot). Peremees vandus maa ja taeva kokku. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Kus oli pahandust maa ja ilm (palju pahandust)! Vatrab maad ja ilmad kokku. Ei tema tea maast ega ilmast, maad ega ilma. Ilma+maa, mais+maa. Aia+maa, heina+maa, karja+maa, põllu+maa; liiva+maa, jäät+maa, raat+maa, uudis+maa. Küngas+maa, lausk+maa, mägis+maa. Songer+maa, taller+maa. Edu+maa, vahe+maa. Agraar+maa = põllumajandus+maa, industriaal+maa = tööstus+maa. Hommiku+maa vmo = ida+maa, õhtu+maa vmo = lääne+maa; lõuna+maa, põhja+maa. Asu+maa, ema+maa, isa+maa, kodu+maa, sünni+maa. Naaber+maa, liikmes+maa, välis+maa, ülemere+maa, eikellegi+maa. Maa+lahmakas, maa+tükk, maa+lapp; maa+omand, maa+valdus, maa+rent. Maa+rahvastik, maa+noor, maa+laps <-lapse>, maa+õpetaja, maa+kool <-kooli>, maa+kolgas, maa+õhk, maa+leib. jur: maa+kohus <-k`ohtu>, maa+õigus. põllum: maa+sort, maa+tõug. bot rohttaimed: maa+jalg, maa+mõõl, maa+sapp, maa+vits. zool: maa+kirp, maa+kotkas kaljukotkas, maa+krabi (vähk), maa+lutikas, maa+öölane (liblikas). aj: maa+krahv (Saksamaal), maa+marssal, maa+raha. Maade+uurija. Maad+võttev veendumus. Maale minek = maale+minek. Maata+rahvas
m`aad ligi tihedalt vastu maad. Koer surub end maad ligi. Maad ligi okstega puu
m`aad pidi mööda maad. Seelikusaba lohiseb maad pidi. Vaenlane läheneb maad pidi
m`aag <22e: maagi, m`aagi> nõid, võlur
m`aak <22e: maagi, m`aaki> metalli sisaldav mineraalne maavara. Raua+maak, vase+maak. Maagi+rikas, maagi+vaene, maagi+maardla, maagi+soon. Maak+mineraal
m`aal' <22e: maali, m`aali>. Köleri maal. Õppis kunstiakadeemias maali (maalimist, maalikunsti). Akti+maal, lille+maal, maastiku+maal; altari+maal, klaasi+maal, lae+maal, monumentaal+maal; guašš+maal, pastell+maal, õli+maal. Maali+galerii, maali+kogu, maali+tehnika maalimistehnika, maali+laager maalimislaager
m`aar <22e: maari, m`aari> geol vulkaaniline plahvatuslehter. Maari+järv
m`aas. Pikali, maoli, kõhuli, kummuli, käpuli maas. Poiss on palavikuga maas (haigena voodis). Kas kartulid on juba maas (maha pandud)? Ära käi, pea maas! Sukal on silm maas (hargnenud). On kaks sekundit liidrist maas (maha jäänud)
Maas [m`aas] <22e: Maasi, M`aasi>, Meuse [m`ööz] pr jõgi pms Prantsusmaal ja Belgias
m`aat' <22e: maadi, m`aati> (auaste mereväes). Noorem+maat, vanem+maat
n`aa. Nii ja naa. Nii või naa
n`aan <22e: naani, n`aani> (India leib)
n`aas <22e: naasu, n`aasu> naasmine
p`aa lastek valus, haige. Näita, kust sa paa said, kus on paa-paa!
p`aa <26> tantsusamm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|