|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
esmas+p`äev. Sinine esmaspäev ülek pohmeluspäev. Käib proovis iga esmaspäev v igal esmaspäeval, esmaspäeviti, esmaspäevadel
iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} → ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune
ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik
jalus, jalust. Kass on igal pool jalus. Lapsed olid suurte inimeste jalus. Käi jalust! argi mine tülinast ära! Põgenesid lahingute jalust. Vt ka j`algu
j`uht <22e: juhu, j`uhtu> juhtum, esinemisfakt, üksiksündmus, puhk, kord. Nim-s sageli parem juhtum: käesolev juht, parem see, praegune juhtum. Mis juhul, millisel juhul? Paremal, halvemal, äärmisel juhul. {Vastasel juhul} → muidu. Igal juhul kindlasti, kahtlemata, igatahes; igaks juhuks kindluse mõttes. Erand+juhtudel, üksik+juhtudel. Juhu+tulu, juhu+suhe, juhu+luuletus
kollitama <27> kummitama; hirmutama. Varemetes kollitavat vaimud. Kollitas last tondijuttudega. Vaesus kollitas igal sammul
kolma+p`äev kesknädal. Tund toimub iga kolmapäev v igal kolmapäeval, kolmapäeviti, kolmapäevadel
k`uu <26i>. Maa kaaslase nimena Kuu. Maanduti Kuule. Jupiteri kuud. Noore kuu v noor+kuu, vana kuu ajal. Keri v käi v mine kuu peale oma jutuga argi. On (nagu) kuu pealt kukkunud ei taipa midagi. Kolmandat kuud rase. Lükkab minekut kuust kuusse edasi. Näidud tuleb esitada iga kuu v igal kuul v igas kuus. See juhtus möödunud kuul, mai+kuus, lehe+kuus v lehe+kuul. Teenib tuhat eurot kuus, kuu+palk on tuhat eurot. Kuu aega puhkust, kuu+ajaline puhkus. Oli kuude kaupa v kuude viisi ära, vrd maksab üüri kuu+kaupa = kuu+viisi = kuu kaupa = kuu viisi. Pool+kuu, täis+kuu. Kevad+kuu, sügis+kuu, suve+kuu, talve+kuu, elu+kuu. Kuu+ketas, kuu+sirp, kuu+valgus; kuu+lend, kuu+rakett, kuu+uurija; kuu+aasta astr, kuu+kalender lunaarkalender. Kuu+kala zool, kuu+kivi (poolvääriskivi), kuu+kress bot. Kuu+aruanne, kuu+pilet, kuu+plaan, kuu+preemia, kuu+üür
kv`artal <2e: -i> veerandaasta; (ristuvate tänavate v sihtidega piiratud) linna- v metsaosa. Aruanne tuleb esitada iga kvartal v igas kvartalis v igal kvartalil, teises kvartalis v teisel kvartalil. Elamu+kvartal, sadama+kvartal, töölis+kvartal, äri+kvartal; metsa+kvartal. Kvartali+aruanne, kvartali+eelarve, kvartali+siht mets, kvartali+sisene tee
l`atter <2e: l`atri, l`atrit> kerge vaheseinaga eraldatud ruumiosa. Toimetuse suures ruumis on igal ajakirjanikul oma latter. Hobuse+latter, käimla+latter
l`au+p`äev. Jaani+laupäev, jõulu+laupäev. Iga laupäev v igal laupäeval, laupäeviti, laupäevadel
m`ärk <22e: märgi, m`ärki>. Igal kursuslasel on märk rinnas. Mehel on juuda märk küljes ülek (reeturi maine). Lasevad püstoliga, püstolist märki. Kuul tabas märki, läks märgist mööda. ülek: vastus läks märki (oli õige), läks märgist mööda (oli väär). Pani vaikimise märgiks sõrme suule. Pani märgi maha argi, ülek tegi tähelepanuväärse teo. Kõik märgid v tunde+märgid näitavad, et .. Au+märk, hoiatus+märk, hüüu+märk, kauba+märk, keelu+märk, küsi+märk, leppe+märk = ting+märk, liiklus+märk, mere+märk, miinus+märk, nime+märk, noodi+märk, numbri+märk (nt autol), pere+märk, pluss+märk, raha+märk, rinna+märk, siht+märk, sodiaagi+märk, sünni+märk, tunde+märk = tunnus+märk, vesi+märk, võrdus+märk. Märgi+kogu = märgi+kollektsioon, märgi+koguja, märgi+kogumine, märgi+süsteem. Märki+vise
nelja+p`äev. Tund toimub iga neljapäev v igal neljapäeval, neljapäeviti, neljapäevadel
nina+pidi, nina pidi. Talutab pulli ninapidi v nina pidi. Auto sõitis ninapidi vastu puud. Lapsed on igal pool ninapidi juures. Vedas kaaslast ninapidi ülek (tüssas)
nädal <2: -a>. Käib siin iga(l) nädal(al). Raamatu+nädal, töö+nädal, õppe+nädal, kannatus+nädal relig. Mesi+nädalad. Nädala+aruanne, nädala+hoid (lapsehoid), nädala+lõpp <-lõpu> = nädala+vahetus, nädala+palk <-palga>, nädala+tund (õppetöös), nädala+pikkune, nädala+vanune. Nädala+kaupa = nädala+viisi, nädala kaupa v viisi, nädalate kaupa v viisi
p`iir <22e: piiri, p`iiri>. Elu ja surma piiril. Kriitiline piir. Õhutemperatuur on 6‒9° piirides v piires. Normi piires (ulatuses). Igal asjal on piir v piirid. Pani joomisele piiri, peab joomisega piiri (on mõõdukas). Tõmbab piiri enda ja teiste vahele. Maa+piir, mere+piir, õhu+piir; riigi+piir, haldus+piir, majandus+piir. Silma+piir = vaate+piir, vee+piir. Leviku+piir, vanuse+piir, vaesus+piir = toimetuleku+piir; tehn: tugevus+piir, väsimus+piir. Alam+piir, ülem+piir, ühis+piir. Piiri+aed, piiri+ala, piiri+kaitse <-k`aitse>, piiri+kaubandus, piiri+kivi, piiri+kohtunik sport, piiri+mees naaber, üleaedne, piiri+märk <-märgi>, piiri+peenar, piiri+signaal keel, piiri+tsoon, piiri+pealne, piiri+äärne; pol: piiri+kokkulepe, piiri+konflikt. Piiri taga, parem välismaal. Piir+asend, piir+hind maj, piir+kiirus tehn, piir+laud eh (uksel, aknal), piir+norm, piir+väärtus mat
p`ool. Sõidab Tallinna poole. Pärnu poolt mees v mehi. Teest vasakul (pool), vasakul pool teed. Aknad on õue pool, õue pool küljes. Astus sõbra poole (sisse), sõbra poolt läbi, käis sõbra pool. Suri kevade poole v poolt talve (os). Andis omalt poolt natuke raha. Pöördun teie poole palvega. Igal, mitmel, mõnel pool. Kahel pool, mõlemal pool maanteed. See asi v selle asjaga on ühel pool. Ühele poole ja teisele poole. Ühelt poolt ja teiselt poolt. Ema poolt sugulane. {Ettepanek on tehtud õpilaste poolt} → ettepaneku on teinud õpilased. {Õpilaste poolt tehtud ettepanek} → õpilaste (tehtud) ettepanek. Kas oled poolt või vastu? Sai kümme häält poolt, kümme poolt+häält. All+pool, ees+pool, kus+pool, peal+pool, seal+pool, sees+pool, taga+pool, väljas+pool, ülal+pool = üleval+pool. Alla+poole, ette+poole, kuhu+poole, peale+poole, pärast+poole, sinna+poole, sisse+poole, taha+poole, välja+poole, üles+poole. Alt+poolt, eest+poolt, kust+poolt, pealt+poolt, sealt+poolt, seest+poolt, tagant+poolt, väljast+poolt, ülalt+poolt. Poolt+argument
r`eede <1>. Tund toimub iga reede v igal reedel, reedeti, reedetel. Pühade nimetustes: suur reede, jõulu+reede. Reede+õhtune
s`amm <22e: sammu, s`ammu>. Käib sammu (sammudes). Sammu marss! Tasandab, lisab sammu. Astub jõudsal sammul. Peab teistega sammu (ei jää maha). Seab sammud koju v kodu poole. Valitsus astub samme hariduse edendamiseks (võtab meetmeid). Oht varitseb igal sammul (kõikjal). Jooksu+samm, kõnni+samm, marsi+samm, suusa+samm, tantsu+samm. Rivi+samm, vastand vaba+samm. Edu+samm. sport: hoovõtu+samm, hüpak+samm, pöiasirutus+samm, põlvetõste+samm, päkk+samm, rist+samm. tehn: keerme+samm, needi+samm. Rea+samm info reavahe. Sammu+laiune, sammu+pikkune, sammu+pidamine. Os-ga: sammu+käik. sport: samm+hüpe, samm+seis. Samm+ekskavaator
teisi+p`äev. Tund toimub iga teisipäev v igal teisipäeval, teisipäeviti, teisipäevadel
t`on't <22e: ton'di, t`on'ti>. Must nagu tont = tont+must. Tont võtku v võtaks, tohoh v tohoo tonti, tont temaga! Ehmus tont teab miks. Kogub tont teab mida. Ära maali tonti seinale, ära näe kõiges, igal pool tonti ära karda v ära muretse ülearu. Herne+tont, rehe+tont, vana+tont; nälja+tont, sõja+tont. Meri+tont zool (kala). Tondi+jutt <-jutu> = tondi+lugu, tondi+loss, tondi+pea bot (rohttaim). zool: tondi+hobu (kiil); tont+suru (liblikas)
t`äis+t`un'd. Uudised igal täistunnil
t`öö+p`äev. Kaheksatunnine tööpäev. Saade on eetris iga tööpäev v igal tööpäeval, tööpäeviti, tööpäevadel. Inim+tööpäev, normaal+tööpäev, täis+tööpäev
v`eidrus <11 ja 9: -e> ka füüs. Jutustuse veidrus. Igal inimesel on oma veidrused. Vanadus+veidrus, vormi+veidrus
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|