|
Ilmunud on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
figur`eerima <28: -r`eerida, -reerin> (tegelasena, tegurina) esinema; (helitööd kaunistama). Tema nimi figureerib igas ajalehes
iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} → ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune
k`uu <26i>. Maa kaaslase nimena Kuu. Maanduti Kuule. Jupiteri kuud. Noore kuu v noor+kuu, vana kuu ajal. Keri v käi v mine kuu peale oma jutuga argi. On (nagu) kuu pealt kukkunud ei taipa midagi. Kolmandat kuud rase. Lükkab minekut kuust kuusse edasi. Näidud tuleb esitada iga kuu v igal kuul v igas kuus. See juhtus möödunud kuul, mai+kuus, lehe+kuus v lehe+kuul. Teenib tuhat eurot kuus, kuu+palk on tuhat eurot. Kuu aega puhkust, kuu+ajaline puhkus. Oli kuude kaupa v kuude viisi ära, vrd maksab üüri kuu+kaupa = kuu+viisi = kuu kaupa = kuu viisi. Pool+kuu, täis+kuu. Kevad+kuu, sügis+kuu, suve+kuu, talve+kuu, elu+kuu. Kuu+ketas, kuu+sirp, kuu+valgus; kuu+lend, kuu+rakett, kuu+uurija; kuu+aasta astr, kuu+kalender lunaarkalender. Kuu+kala zool, kuu+kivi (poolvääriskivi), kuu+kress bot. Kuu+aruanne, kuu+pilet, kuu+plaan, kuu+preemia, kuu+üür
kv`artal <2e: -i> veerandaasta; (ristuvate tänavate v sihtidega piiratud) linna- v metsaosa. Aruanne tuleb esitada iga kvartal v igas kvartalis v igal kvartalil, teises kvartalis v teisel kvartalil. Elamu+kvartal, sadama+kvartal, töölis+kvartal, äri+kvartal; metsa+kvartal. Kvartali+aruanne, kvartali+eelarve, kvartali+siht mets, kvartali+sisene tee
m`õõt <22e: mõõdu, m`õõtu>. Kaaluviht on massi mõõt (mõõtevahend). Vakamaa on endisaegne mõõt (mõõtühik). Mõõt mõõdu vastu. Inimene on kõigi asjade mõõt (mõõdupuu). Rätsep võtab mõõtu (mõõdab). Telliskivi mõõdud on 25 × 12 × 8,5 cm, oskuskeeles täpsem mõõtmed. Igas mõõdus, iga(t) mõõtu karbid (igasuguste mõõtmetega). Üle ja alla mõõdu. Ei anna mehe mõõtu välja. Oskab joomisel mõõtu pidada, tunneb mõõtu (peab piiri). Minu mõõt sai täis ma ei kannatanud enam välja. ülek: annab mõõtu on määravaks, annab tooni, võtab mõõtu võrdleb võimeid, katsub jõudu; võtab eeskuju. Aja+mõõt, mahu+mõõt = õõnes+mõõt, massi+mõõt, pinna+mõõt = pindala+mõõt, pikkus+mõõt, raskus+mõõt, kuup+mõõt, ruut+mõõt, arv+mõõt, joon+mõõt, nurga+mõõt, läbi+mõõt, ümber+mõõt, silma+mõõt, takti+mõõt, värsi+mõõt. Mõõdu+süsteem mõõtühikute süsteem. Vt ka mõõdu+
otsaline <12: -lise> murdes juht, eestvedaja; hrl liitsõna järelosana otsa omav. On majas, igas asjas otsaline. Terava+otsaline, tömbi+otsaline
pake <5: p`akme, paket> veoks, töötluseks vm ühendatu, kimpuseotu. Igas pakmes on 20 õunakasti. Pakme+vedu
v`aidlema <30: vaielda, v`aidlen>. Vaidleb naabriga iga asja üle, iga asja pärast, igas asjas. Maitse üle ei vaielda. Vaidleb sõbrale vastu. Vaidles käsule vastu v käsu vastu
varmas <7: v`arma, varmast> kiire, kärmas, nobe. On varmas töötegija, on igas töös, iga töö peale varmas. Oli varmas lubama. Varmalt. Varmus
viirastuma <27> viirastusena paistma. Kas keegi koputas või mulle ainult viirastus? Igas vastutulijas viirastub röövel
`õigus <11 ja 9: -e>. Naisel on õigus mehe varanduse peale. Õigus kaitsta end süüdistuste vastu. Õigus lepingust lahti öelda, lepingust lahtiütlemise õigus. Õigus varjupaika saada = varjupaiga+õigus. Õigus kahju hüvitamisele, parem õigus saada kahju korral v kahju eest hüvitist v kahjuhüvitist; õigus kahju hüvitada. Õigus tööle, vrd töö+õigus. Põhiseaduslik õigus. Teostab oma õigusi. Millal sai Valga linna õigused? Õigused ja kohustused. Kes annab talle õiguse omavolitseda? On (täie) õigusega pahane. On õigust täis. Ajab õigust taga, nõuab igas asjas oma õigust. Tal jääb õigust ülegi. Paneb oma õigused maksma, seab oma õigused jalule. Mis õigusega ta nii teeb? Tugevama õigusega. Öö astub oma õigustesse. Avalik õigus ja era+õigus (õigussüsteemi osad). Lübecki, Rooma õigus. Ei saanud kohtus(t)ki õigust. Sa ei räägi õigust. Õigust öelda olen omadega plindris. Sai töö eest vähem raha kui õigus. Jüri koha pealt, Jüri suhtes on Maril õigus. Ainu+õigus, allkirja+õigus, autori+õigus, ees+õigus, enesemääramis+õigus, nõude+õigus, rusika+õigus, valimis+õigus, veto+õigus. Koosolekul: hääle+õigus, sõna+õigus, kaasakuulamis+õigus. Õigus+harud ja õigus+instituudid: asja+õigus, haldus+õigus, karistus+õigus, omandi+õigus, perekonna+õigus, pärimis+õigus, tsiviil+õigus, töö+õigus. Õigus+allikas, õigus+kasvatus, õigus+keel, õigus+kord, õigus+nõunik, õigus+selgus, õigus+teaduskond. Õiguse+nõudja, õiguse+otsija
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|